EESTI VABARIIK 100 RIDALA LASTEAIAS

Meie armas kodumaa saab 100 - aastaseks. Seda juhtub ainult üks kord. Sellepärast tahtsime meiegi lasteaias tähistada seda suurejoonelisemalt kui tavaliselt. Me tegime kõike nagu päriselt – mängisime terve päev neid sündmusi, mis päris vabariigi aastapäeval aset leiavad. Eestimaa loodus mängis meiega kaasa – puud olid uhketes pitsilistes pidukleitides, õhk sädeles hõbedaselt, taevakaar punetas päikesetõusul ning pakane krõbistas aiaposte. 

Pidupäev algas lipuheiskamisega lasteaia hoovis. Selle ürituse eestvedajateks olid sõimerühma õpetajad Raja Paalberg, Geili Ostra ja Maret Valk. Lasteia mängupresident Jasper Niilo koos oma kantselei töötajatega (lasteaia juhtkond ja õpetajad) ning kõik lasteaia mudilased kogunesid krõbedast külmast hoolimata hommikul kell kaheksa oma väikseid sinimustvalgeid lippe lehvitades lasteaiamaja lipuvarda hoidja juurde.

Hendriku ema Miranda Klaij trompetimängu saatel toodi kohale suur sinimustvalge lipp.

Siis esitas keskmine rühm luuletuse:

ON EESTI MINU SÜNNIMAA,
NII KAUNIS TA JA VÄIKENE.
SIIN TAHAN SUUREKS KASVADA,
KAS PAISTAB KUU VÕI PÄIKENE.
MEIL ÕITSEB KAUNIS RUKKILILL
JA KÕRGEL LENDAB PÄÄSULIND.
KA LIPUL VÄRVE ON MEIL KOLM,
NEED SININE, MUST, VALGE ON.

Lipp pandi  lasteaiamaja külge lehvima ja me laulsime kõik koos Eesti Vabariigi hümni.

Päeval mängisime me kaitseväe paraadi. Paraadil osalesid lasteialastest koosnevad merevägi, jalaväe- ja õhutõrjepataljon, tankitõrje- ja luurekompanii ning sisekaitseakadeemia kadetid. Paraadi juhtisid keskmise rühma õpetajad Pille Vidrik ja Maire Suurkask. Hendriku ema trummimängu saatel marssisid kõik väeüksused lasteaiamaja ette lipu juurde. Lipu juures trepil ootasid meid tähtsate nägudega mängupresident Jasper Niilo ja Kaitseliidu Lääne maleva teavituspealik härra Heiki Magnus. Põnev oli näha päriskaitseväelast oma pärismundris. Kui kõik väeüksused olid üles rivistatud, laulsime jälle Eesti hümni. Seejärel asus president väeosi tervitama:

„TERE, MEREVÄGI!“

„TERVIST, HÄRRA PRESIDENT!“

„HEAD VABARIIGI AASTAPÄEVA!“

„TÄNAN!“

kõlasid lasteaiahoovis selged ja valjud tervitused.

Seejärel pidas väikese kõne meile härra Heiki Magnus. Ta kiitis meid selle eest, et me nii toredasti oma kodumaa sünnipäeva tähistame ja nii hästi hümni oskame laulda ning soovis meile ilusat elu ja pikka iga vabas Eestis.

Nüüd hakkasid jälle kostma trummihelid ja kogu paraad marssis veel presidendi eest läbi. Märgata oli ka kaitseväe soomusautosid ja paari NATO hävitajat. Need küll sellel korral kelkudel veetuna.

Õhtul ootas meid ees aga päeva suursündmus - mängupresidendi vastuvõtt koos kätlemistseremoonia, kontsert-aktuse, balli ja pidulike suupistetega.

Selle ürituse korraldamise eest vastutasid vanema rühma õpetajad Raidi Sannik ja Ülle Kahem.

Täpselt kella neljaks oli president ametiketi kaela saanud ja ootas kätlemisruumis oma külalisi. Vastuvõtule olid kutse saanud ainult kõik 45 Ridala lasteaia kõige tublimat last ja presidendi kantselei töötajad. Pidukleitidesse ja ülikondadesse riietatud külalised ootasid ooteruumis õiges järjekorras seistes vaikselt oma tähetundi. Pärast oma nime ja tunnustuse kuulmist kõndis iga külaline mööda punast vaipa presidendi juurde ja surus tal kätt. Kui käsi läks sassi või tervitus suure ähmiga ununes, aitas president ise hädast välja. Tema teadis täpselt, milline käsi tuleb tervituseks pihku võtta ja soovis julgelt kõigile: „Head vabariigi aastapäeva!“

Kui väsitav kätlemistseremoonia lõppes, algas saalis pidulik kontsert-aktus. Saali oli sättinud pidurüüsse Harri ema Evelyn Targamaa. Teda aitas Hendriku ema Miranda Klaij.

Kõigepealt tuli kõigil presidendi sisenemiseks ja hümni laulmiseks püsti tõusta.

Seejärel tervitas meid videokõnega Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas. Nüüd rääkis meie mängupresident sellest, kuidas Eesti on väike ja tubli. Samuti pani ta õpetajatele südamele hästi lapsi kasvatada ja lapsi manitses olema üksteisega sõbralikud. Vaid nii saab Eesti olla üks tugev riik. Välisriikide tervitused andis edasi mängupresidendi kantselei välisosakonna konsultant (lasteaia õppealajuhataja) Kersti Arov ja peaministri kirjaliku tervituse luges ette mängupresidendi kantselei välisosakonna juhataja (lasteaia direktor) Milve Viigand.

Kontserdiosas esinesid sel korral vaid mängupresidendi kantselei töötajad (lasteaiaõpetajad). Ettekandele tuli klaveripala „All orus“ trianglisaatega, Olivia Saare luuletus „Mis värvi on kodu“, liikumiskava „Eesti sada“ ning ühislaul „Kodu“.

Pärast tänamisi algas ball. Kõigepealt suundus tantsupõrandale president koos oma tantsupartneriga ning talle järgnesid kõik teised külalised. Straussi valsside saatel keerlesid kõik pidulised tantsuhoos.

Vastuvõtu pidulike suupistete ja jookide eest vastutasid Jasperi ema Sirli Niilo, Jassi ema Ave Rosenberg, Birgit-Triinu ema Monika – Kätlin Kriit, Mari ema Kaia Treier ja Nora ema Kristiina Annamaa. Tänu osavatele kokkadele saime maitsta erinevaid tikuvõileibu ja suupisteid, puuvilju, vahukommivardaid ja šokolaadiampse lusikatel. Kõik maitses suurepäraselt! 

Peo lõpus said soovijad endast koos mängupresidendiga pilti teha.

Meie pidupäeva videosalvestuste ja fotode eest kandsid hoolt infojuht Tarmo Jõgis, keskmise rühma õpetaja Pille Vidrik ja Jasperi ema Sirli Niilo.

Lasteaed on oma kodumaa 100. sünnipäeva igati vääriliselt tähistanud. Pildialbumeid saab sirvida siit.


Aitäh kõigile kaasaaitajatele! Ilusat pärispidupäeva kõigile!

Palju õnne, armas Eestimaa!