EMA –
kaevutee  ja ojavulin,
kestev,  lõppematu hingehea,
pimedate ööde hele tuli –
lapse süda seda meeles peab.
EMA, TÄNA SINU JUURDE TULIN,
PIHUS ESIMENE MEELESPEA.

/Virve Osila/

Reedel  pärast lõunauinakut riietusid kõik lasteaialapsed oma pidurüüdesse ja jäid, lilled ja väikesed kingitused pihus, emmesid ootama. Kell pool viis algas kevadiselt kaunistatud lasteaiasaalis emadepäeva kontsert.

Lisaks südame ja armastusega meisterdatud üllatustele kinkisid lapsed emmedele oma väikesed laulud, tantsud ja luuletused. Tore oli, et iga emme sai koos lapsega tantsu lüüa (issid ju teadupärast iga kord ei viitsi tantsida, emmed ja lapsed aga alati). Tõsi, need kaks issit, kes peol emmesid asendasid, olid väga tublid.

Üks tõeliselt hea ja korralik pidu peab ikka lõppema kommisöömisega, nii ka meie oma. Emmed said kõik paari armsa reaga „võlukommi“, lapsedki tegid oma suu magusaks.

Saalist lahkudes võis iga emme pärast galeriis rippuvate portreede hulgast enda oma ära tundmist selle ka koju kaasa viia.

Oli armas pidu.

Aitäh, emmed, et teid meie üritustel alati nii palju on!

Lasteaiaõpetaja
Merle