Suur põgenemine oli massiline põgenemine sissetungiva Punaarmee eest Eestist 1944. aasta hilissuvel ja sügisel. Eestist põgenes umbes 80 000 inimest, kellest teel hukkus rohkem kui 5 000 inimest. Põgenemise põhjus oli hirm – Nõukogude okupatsiooniaasta terror oli rahval veel värskelt meeles. Põgenemine algas juba augustis ja saavutas haripunkti 19.–23. septembril.
Mälestustseremoonia suurpõgenemise mälestusmärgi juures:
- kell 10.00 – 10.50 kogunemine
- kell 10.50 – 11.00 sissejuhatus
- kell 11.00 – Eesti Vabariigi hümn
- kell 11.02 – aupaugud, pärgade asetamine mälestusmärgile
- kell 11.06 – Eesti Vabariigi justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
- kell 11.11 – kõneleb 1944. aastal põgenenud Jaak Maandi
- kell 11.14 – kõneleb Riigikogu liige Kalle Laanet
- kell 11.17 – kõneleb Riigikogu liige Urmas Reinsalu
- kell 11.20 – Mälestuspalvus, EELK Lääne abipraost Küllike Valk
- kell 11.23 – Hoia, Jumal, Eestit
- kell 11.25 – Sündmuse lõpusõnad ütleb Arnold Aljaste
- kell 11.30 – 11.59 Kontsertosa, esineb ansambel „Valleraa”
- kell 12.00 – 13.00 Soe supp ja kringel kuuma teega
Parkimine on 400 m eemal, parkimist korraldavad parkimiskorraldajad KL Lääne maleva Haapsalu malevkonnast.
Kogunemisel, kell 10.00 – 10.50 kingituseks kõigile kohaletulnutele nime registreerimisel teemakohane meenemärk.
Organisatsioonid ja asutused on oodatud sündmusele lippudega, lipud asetame enne sündmuse algust alustele.
Suurpõgenemise mälestuspäev on Eesti kaitselahingute mälestusürituste osa. Veebruaris tähistame kaitselahingute alguse aastapäeva Kirblas, juuli viimasel laupäeval kaitselahingute mälestuspäeva Sinimägedel ja septembris suurpõgenemise mälestuspäeva Puise rannal.
Mälestuspäeva korraldavad: Eesti Memento Liit, Eesti Endiste Metsavendade Liit, Kaitseliidu Lääne malev ja Naiskodukaitse Lääne ringkond.
Pildialbum
