5. oktoober on rahvusvaheline õpetajate päev. Ridala koolis tähistasime seda pidupäeva reedel, 4. oktoobril, kus 9. klass käis õnnitlemas lasteaiaõpetajaid ja mängis lasteaialastega, korraldas koolis õpetajatele väga toreda aktuse ning lubas siis õpetajad kohvilauda, et ise kaks tundi õpetajaametit pidada. Rollid said vahetatud. Õpetajad tuletasid oma lapsepõlve meelde ning nägid välja nagu pisikesed koolijütsid, 9. klassi õpilased seevastu aga soliidsed õpetajad. Elevust oli kogu koolimaja täis.

[ Veel pilte aktusest ]

2. oktoobril tunnustati Haapsalu Kutsehariduskeskuses Sihtasutus Läänemaa ja Läänemaa Haridustöötajate Liidu poolt maakonna tublimaid haridustöötajaid ning Täiskasvanud Õppija nädalaga seoses edukaid täiskasvanud õppijaid.

Ridala koolist said tunnustuse:

MILVE VIIGAND – Läänemaa aastate õpetaja. Suure südame ja pühendumusega ning tohutu töövõimega  oma tööd tegev õpetaja ja koolijuht. Ridala koolis töötamine on talle elutöö. Pärast kõrgkooli lõpetamist vene keele õpetajana, siis edasi lisaks õpetajatööle õppealajuhatajana ning nüüd juba 14. aastat koolijuhina. Ridala kool on Milve Viigandi üks ja ainus töökoht ja seda juba üle 40 aasta.

AIME KOIT – Läänemaa aasta klassiõpetaja nominent. Aime Koit on Ridala kooli vilistlane ja õpetaja nagu orkester: initsiatiivikas, sihikindel, mitmekülgsete teadmiste, oskuste, annetega optimistlik õpilasi igati toetav õpetaja. Õpetaja Aime on entusiastlik rahvatantsija, koorilaulja, juhendab õpilaste rahvatantsu- ning näiteringi.

MIRANDA KLAIJ – Läänemaa aasta huviharidusõpetaja nominent. Miranda Klaij juhendab Ridala Põhikoolis trompetiringi, mille olemasolu üle 100 õpilasega koolis on omaette tähelepanuväärne ja Eestimaa koolides mitte sageli esinev huviring. Ridala kooli üritused on palju mitmekülgsemad, kui kõlab puhkpillimuusika. Meie puhkpillimängijatel on koostöö MTÜ Lääneranna muusikaseltsi puhkpilliorkestriga. Toimuvad ühised pillilaagrid, kontserdid. Osa võetakse Noorte puhkpilliorkestri Livonia pillilaagritest. 2023. a noorte laulu- ja tantsupeol oldi samuti osalejad. Õpetaja Miranda teeb oma tööd suure südamega, on oma õpilastele toetav, täpne, mõistev, sõbralik huviringi juhendaja.

KIRSI RANK – Läänemaa aasta tugispetsialisti nominent.  Psühholoog Kirsi Rank on alati naerusuine,  sõbralik, vastutulelik, mõistev, optimistlik, hea kuulaja ning julgustav ja toetav tugi nii Ridala kooli õpilastele kui ka õpetajatele. Psühholoog, kellega tahetakse rääkida, omi mõtteid ja tundeid arutada ning kellelt saadakse palju uut jõudu edaspidiseks.

JANE HÜDSI – Läänemaa aasta täiskasvanud õppija nominent.  Õpetaja Jane Hüdsil on omandatud bakalaureusekraad geograafia erialal ning magistrikraad maateaduste ja geotehnoloogia erialal. Õpetaja Jane otsustas oma elu siduda pedagoogikaga, mis nõuab vastaval alal samuti magistrikraadi, siis asuski ta uuesti õppima ning lõpetas 2024. aastal oma pere ja õpetajatöö kõrvalt

Tartu Ülikoolis magistrantuuri gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja erialal.

Palju õnne! Oleme uhked teie üle!

Kersti Arov
õppejuht

Esmaspäeval, 30. septembril käisid Vahtraninad koos sõpradega 1. ja 2. klassist KIK’i projekti toel Matsalu rahvuspargi lõunapiiril, Penijõe matkarajal. Giid Tiiu Annuk tutvustas Eesti tavalisemaid puu-ja põõsaliike. Uuriti lehti ja vilju. Saadi teada palju põnevat puidu tähtsusest inimesele ja erinevate puuliikide kasutusest ammustel aegadel ning tänapäeval.

Nädala sees olid Vahtraninad “Känguru ja tema sõpradega” maitsete maalimas. Eesmärgiks hakata tervislikumalt toituma. Lapsed valmistasid ise puuviljasalatit, küpsetasid juurvilju.
Reedel käidi Paralepa terviserajal matkamas. Kinnistati oma teadmisi puudest ning saadi ka välijõusaalis natuke jõudu proovida.

õpetaja Maire Suurkask

Haridus- ja Noorteameti Eksamite ja uuringute keskus teatab, et seoses EIS testide andmekogus tekkinud tehniliste probleemidega on matemaatika 4. klassi tasemetöö edasi lükatud novembrikuusse. Tasemetöö läbiviimise uued kuupäevad antakse koolidele teada 15. oktoobriks ja kool määrab ning teatab täpse toimumisaja õpilastele pärast seda.

Suur põgenemine oli massiline põgenemine sissetungiva Punaarmee eest Eestist 1944. aasta hilissuvel ja sügisel. Eestist põgenes umbes 80 000 inimest, kellest teel hukkus rohkem kui 5 000 inimest. Põgenemise põhjus oli hirm – Nõukogude okupatsiooniaasta terror oli rahval veel värskelt meeles. Põgenemine algas juba augustis ja saavutas haripunkti 19.–23. septembril.

Mälestustseremoonia suurpõgenemise mälestusmärgi juures:

Kott koju, kooliasjad kaasa!