(Laudas, noortekeskuses, lasteaia õues ja hooldekodus)

Vanem rühm on maikuus palju huvitavat teinud ja nii mõndagi põnevat näinud. Hanna Marii ema kutsus meid vaatama oma veisekasvatust. Käisime laudas ja nägime väga suuri ja väga väikseid veiseid. Hanna Marii ema rääkis meile, kuidas nende pere loomade eest hoolitseb.

Meie rühma Liisa Eleanore ema töötab aga Panga küla noortekeskuses. Tema kutsus meid sinna külla. Noortekeskuses saime mängida toredaid liikumis- ja lauamänge ning pilte värvida.

Maikuus oli meil ka õuelasteaia nädal. Jäime iga päev õue juba hommikul lasteaeda tulles. Kõik tegevused toimusid õues. Korra isegi sõime õues. Toas käisime vaid magamas.

Me käisime ka väiksel kontsertreisil Haapsalus De la Gardie lossi hooldekodus. Viisime seal elavatele memmedele ja taatidele natuke emadepäevarõõmu oma laulude, tantsude ja luuletuste näol. Me kinkisime neile mälestuseks ka enda valmistatud lepatriinud.

Pilte meie tegemistest näete siin.

Vanema rühma õpetaja Raidi Sannik

EMADEPÄEV LASTEAIAS
(Raidi Sannik)

ARMAS EMA, LASTEAEDA
SIND MA VÄGA OOTAN!
MEILE MÕLEMALE SELLEST
ROHKELT RÕÕMU LOOTA!

ET ME ÕUEALA POLEKS
TUULTE TALLERMAA,
VÕTA LASTEAEDA KAASA
ÄMBER, LABIDAS!

ISTUTAME KUUSEHEKI,
KÜLL TA ÜKSKORD KASVAB!
IGA LAPS SIIS SOOJUST MEKIB,
ÄMBRIGA SAAB KASTA!

AGA ENNE SULLE LAULAN,
LUULETUSI LOEN.
TÄNUTÄHEKS TEEN KA KINGI,
KORRAKS SÜLLE POEN.

PÄRAST SAAME SÜÜA KRINGLIT
ÕUES VÄRKSE ÕHU KÄES.
NII SAAB SELLEL KORRAL PEETUD
EMADELE MÕELDUD PÄEV.

1. klassi õpilased andsid oma panuse Eestimaa looduse uurimisse ja käisid täna nurmenukkude õietüüpe vaatlemas ja loendamas. Kui ülesanne tundus alguses keeruline, siis loenduskohale jõudes selgus, et tegelikult on nurmenukkude õietüübi määramine lihtne ja lõbus.

Pilte näeb siit.

õpetaja Eda Kivimäe

SÜDAMEJOOKS LASTEAIAS

Südamenädalal käis kogu lasteaiapere Mäemõisa pargis südamejooksu tegemas.
Enne jooksu otsisime üles oma südame – raske oli leida, tuksus teine nii vaikselt. Kõik lapsed pidid jooksuga läbima ühe pargiringi. Õpetaja Maret jooksis ees ja lapsed rühmade kaupa järgi. Nii suured kui ka väiksed läbisid raja edukalt. Finišis ootas igat jooksjat südamemedal ja õun.

Lõpetuseks otsisime uuesti üles oma südame – oli väga lihtne leida, tuksus teine nii valjusti. Pilte näeb siit.

RÜHMAVAHETUSPÄEV LASTEAIAS

Lasteaias on juba kahel korral toimunud rühmavahetuspäev. Sellel päeval saavad lapsed tund aega mängida selles rühmas, kus keegi ise soovib. Saab mängida teiste mängukaaslastega ja hoopis uute mänguasjadega. Õpetajad on ka hoopis teised. Keskmise rühma lapsi huvitasid väga suure rühma mänguasjad. Nemad tulid kohe jooksuga suurde rühma. Suure rühma tüdrukud kolisid sõimerühma. Õpetaja Pille oli seal ette valmistanud meisterdamistegevusi. Julgemad sõimerühmalapsed leidsid endale tegevust keskmises rühmas. Pildid on siin.

Vanema rühma õpetaja Raidi Sannik

kisspng.com

Eelkooli järgmine kohtumine toimub 12. aprillil Ridala Põhikooli 4. klassis kell 10.55-11.45

Palun võta kaasa värvipliiatsid.

õpetaja Sirje Matsik

Märtsikuu oli vanemas rühmas teatrikuu. Näitlesime ise kostüümides, tegime käpiknuku-, näpunuku- ja varjuteatrit.

Lapsed tõid lasteaeda erinevaid kostüüme, millega nad vabal ajal hoolega mängisid. Meil oli siin liikumas haldjaid, printsesse, mereröövleid, luukeresid, mesilasi, jäneseid, siile, hunte, rebaseid, lepatriinusid ja isegi üks Pipi Pikksukk.

Emakeelepäevaks õppisime selgeks näidendi „Siili keedupott“ ja esitasime seda kogu lasteaiaperele.

Käpiknukuteatriks meisterdasime ise pappkarpidest nukud ja mõtlesime väikestes gruppides ise välja  etendused. Kutsusime pealtvaatajateks keskmise ja sõimerühma lapsed. Neile meeldis meie teater hästi.

Varjuteatrit tegime omaenda sõrmede ja kätega ning meisterdasime mõned nukud ka papist. Tore oli mängida videoprojektori valgusvihus või valge lina taga taskulambi valguses.

Näpunukke meisterdasime paberist, õmblesime viltriidest ja voolisime plastiliinist.

Etendust tegime iseendale ja mängisime nende nukkudega ka niisama.

Kõik kostüümid, käpik- ning näpunukud on tänaseks laste kodudesse (tagasi) kolinud ja loodetavasti leiavad ka seal teatritegemiseks kasutust.

Rohkem pilte teatrikuust leiab siit.

Vanema rühma õpetaja Raidi Sannik

Päev enne kevade algust toimus lasteaias lumememme lahkumispidu. Memm lasteaia saali seinal tundis end viimastel päevadel halvasti – nina tilkus, polnud enam jaksu sirgelt seista ja tuju oli ka halb. Ta oli otsustanud meie juurest lahkuda, sest siin olevat tema jaoks liiga soe. Tulime kogu lasteaiaperega kokku, et temaga enne kevade saabumist hüvasti jätta.

Et lumememm end meie hulgas veel viimast korda hästi külmalt tunneks, esinesime talle ja üksteisele kõikide oma talviste laulude ja tantsudega. Tekitasime lumesadu, tegime lumepalle, kelgutasime, tuletasime lumememmele tema noorust meelde ja olime üldse hästi lõbusad. Lumememmel ei hakanud eriti parem. Lõpuks lohutasime teda nii:

PILVENURGAST PÄIKE VILGUB,
LUMEMEMMEL NINA TILGUB.
HELLALT LUMEMEMME PAITAN.
„MEMMEKENE, NUTT EI AITA,
ARU SAAN MA SINU MUREST.
KUID MA LUBAN, SA EI SURE!
KUI NÜÜD JÕKKE LEIAD TEE,
SULAD LIHTSALT KEVADVEEKS.“

(Aime Paeveer)

Ja siis ta lahkuski.

Et me väga ei kurvastaks, jättis ta meile mälestuseks enda ja kõikide teiste talve jooksul ehitatud lumememmede porgandininad ning lubas need ära süüa. Seda me tegimegi.

Lasteaeda võib nüüd kevad saabuda, sest lumememm on lahkunud.

Vanema rühma õpetaja Raidi Sannik

Loodus kõigile on andnud hääle,
Igaühele oma emakeele.

Nädala algul tuli lasteaeda laps oma lemmikraamatuga, tegime neist näituse. Enne aga tutvustas laps oma raamatut ka rühmakaaslastele. Kuna Hanna emakeeleks on hollandi keel, siis tema oli koos vennaga oma raamatu ära tõlkinud. Nüüd sai õpetaja ka seda raamatut lugeda.

14. märtsil tähistasime koos emakeelepäeva.

Keskmise rühma laste käest saime teada, kuidas emakeel meil selgeks saab. Vanem rühm esitas vahva etenduse „Siili keedupott“, mis on eesti autori E. Raua kirjutatud. Kuulasime Lily Vidriku luuletatud luuletust. Lapsed said igaüks öelda talle kõige rohkem meeldiva eestikeelse sõna. Ei  puudunud ka sportlik mäng kopsumahu parandamiseks. Kõige rohkem elevust tekitas aga mõistatuste lahendamine ja tähevõimlemine.

Kui tähed selged, saab ju kirjutamist ja lugemist õppida. Suured ladusidki tähtedest oma nime, nooremad tegid pulkadest tähti ja päris pisikesed esimesi käeharjutusi.

Kõik lapsed said selgeks, et tundes tähti saab õppida lugema ja sellest paremat tegevust pole, sest siis ei hakka kunagi igav.

Pilte toredast üritusest näeb siit.

Keskmise rühma õpetaja Maire Suurkask

Päeva paremaks organiseerimiseks palume teatada oma osavõtust hiljemalt 14.03.2019.a.

GSM või aadressil

Ootame Teid kooliga tutvuma ka juhul, kui Teil on mõte panna oma laps mõnda teise kooli.

Kohtumiseni!