Seoses külmaperioodiga palume jälgida õhutemperatuuri, kuid ühtlasi arvestada ka sellega, et keskustest on organiseeritud täpse kellaaja järgi väljuv transport.

Palume mõistvalt suhtuda ka sellesse, et ärajäänud koolipäevad tuleb järgi teha. Otsuse lapse kooli saatmise või mittesaatmise kohta teeb lapsevanem.

„Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele“
(Sotsiaalministri määrus)
§ 9. Temperatuuri mõju õppetegevuse korraldamisele
…
(2) Õppetegevuse korraldamisel arvestatakse välisõhu temperatuuri ja tuule kiiruse koosmõjust sõltuvat tuule-külma indeksit ning organismile tegelikult toimivat välisõhu temperatuuri.

(3) Õppetunnid võib ära jätta, kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud ja tegelikult toimiv välisõhu temperatuur on:
1) miinus 20 ºC ja madalam 1.–6. klassis;
2) miinus 25 ºC ja madalam 7.–9. klassis.

(4) Madalast välisõhu temperatuurist hoolimata kooli tulnud õpilastele korraldatakse kojusaatmise võimaluseni erinevaid tegevusi.
…
(6) Tegelikult toimivat välisõhu temperatuuri hinnatakse Eesti meteoroloogia ja hüdroloogiainstituudi veebilehel http://www.emhi.ee avaldatud igapäevaste ilmavaatluste andmete ja Terviseameti veebilehel avaldatud tuule-külma indeksi tabeli alusel.

Milve Viigand
direktor

Teisipäeval, 17. jaanuaril teostatakse alates kella 10.00-st kooli sidelahenduse väljavahetamisega seotud töid.

Seoses sellega palume arvestada, et:

• toimub kooli internetiühenduse katkestus millalgi pärast kella 10.00, pikkusega kuni 45 minutit
• kuni 24 tunni jooksul võib olla häiritud kooli e-posti süsteem – kirjade vastuvõtmine, saatmine ja väljastpoolt kooli võrku kooli serveris asuvatele e-posti kontodele ligipääs (kõik õpetajate ja kooli/lasteaia @ridala.edu.ee aadressid) ning võib olla häiritud veebiaadressi ridala.edu.ee ümbersuunamine kooli kodulehele www.ridala.edu.ee
• kooli lauatelefonide ja faksi töö on sel päeval häiritud või katkeb, kuni telefonisüsteem saab välja vahetatud
• lasteaia lauatelefoni (4792121) see ei mõjuta
• kooli kodulehe tööd see ei mõjuta (asub EENeti serveris, st väljaspool kooli võrku)

Palume vabandust kõigilt, keda need võimalikud häired võivad segada!

Lauatelefonide töö katkemisel saab helistada kooli direktorile GSM numbril 521 8578

Alates 09. jaanuarist 2012. a on kooli pikapäevarühma toidupäeva maksumus  0,70 €

ja lasteaialaste toidupäeva maksumus on 1,20 €.

Alus: Ridala Põhikooli hoolekogu otsus nr 5, 16.11.2012. a.

M. Viigand
direktor

23. detsember 2011 kuni 8. jaanuar 2012

21. detsember kell 18.00 – 21.00

bussiajad

21. detsember kell 15.30 – 18.00

bussiajad

Teisipäev: kell 13.15  viib buss õpilased koju

Kolmapäev, 21. detsember:

1. – 4. klassi JÕULUPIDU kell 15.30

Koolibuss liigub järgmiselt:

14.15 Kastani peatus
14.15 Niine
14.20 Veekeskus
14.20 Nelgi peatus
14.25 Kiltsi tee
14.30 Mägari
14.30 Topu tee
14.35 Vana Asuküla kauplus
14.40 Ridala mägi
14.45 Parila veski
14.50 Parila keskus
14.55 Käpla
15.00 Ridala kool

Tagasi koju (1.-4. klass) kell 18.00

5. – 9. klassi jõulupidu kell 18.00

Koolibuss liigub järgmiselt:

17.00 Kastani peatus
17.00 Niine  peatus
17.05 Veekeskus
17.10 Nelgi peatus
17.10 Kiltsi tee
17.15 Mägari
17.15 Topu tee
17.20 Vana Asuküla kauplus
17.25 Ridala mägi
17.30 Saanika
17.35 Parila veski
17.40 Parila keskus
17.45 Käpla
17.50 Ridala kool

Bussid tagasi koju kell 21.00

Neljapäev, 22. detsember:

hommikune ring tavalisel ajal,

Tagasi koju kell 11.20

Milve Viigand
direktor

9. detsembril toimunud maakonna järelkasvuvõistlustel sisekergejõustiku mitmevõistluses pakkusid mitmed meie kooli lapsed konkurentsi Haapsalu kergejõustikuklubis treenijatele. Võisteldi neljal alal: 25 m jooks, kõrgushüpe, paigalt kolmikhüpe ja topispalliheide. Medalikohtadele tulid oma vanuseklassides:

Maily Märss – I, Reli Rosenberg – III, Marten Valk – II (kaotades ainult poole punktiga), Riin Rosenberg – III, Markus Lember – III. Paremusjärjestus tehti aladelt saadud kohapunktide liitmisel.

Kooli algklasside võimlemise mitmevõistlus.

Igal aastal toimub II veerandi lõpus I-IV klassi õpilastele võimlemise mitmevõistlus. Paljud õpilased on tunnistanud (eriti poisid), et neile võimlemine ei meeldi. Just võimlemine on see, mis aitab edasi jõuda teistel spordialadel. Võimlemine parandab koordinatsiooni, kogu keha tasakaalu ja reaktsioonikiirust. Võimlemise abil saavutatud lihaste tasakaal aitab ära hoida kukkumisel suuri vigastusi. Eriti oluline on osata hüpitsaga kiiresti hüpelda. See tugevdab pöialihaseid (nõrk pöialihas soodustab lampjalgsust), parandab rühti ja rütmitunnet. Võimlemisega on võimalik tegelda ka kodus.

Võistlus on riiklikus ainekavas ettenähtud õpioskustepõhisena, kus ettenäitamisele kuulub neli ala: võimlemiskava muusika saatel, tonghüpe, akrobaatikakombinatsioon ja hüpitsaga hüplemine 1 min jooksul kordade arvule. Hinnatakse kümnepallisüsteemis ja paremus selgitatakse neljalt alalt saadud punktide kokkuvõttes. Kohtunikeks õpetajad ja vanemate klasside õpilased.

Seekordsed võistlused olid erilised sellepoolest, et osa võtsid kõik õpilased. See tähendab, et kõik lapsed olid terved. See on hea märk, mida ei ole kordagi varasemate aastate jooksul olnud. Suuremaks komistuskiviks sai paljudele hüpitsaga hüplemine. Parim tulemus vanemate õpilaste hulgas oli 149 korda (Marten Valk) ja noorimate hulgas 112 korda (Maily Märss). Nõrgimad tulemused vastavalt 45 ja 29.

Nelja ala kokkuvõttes oma gruppide parimad:

artikli kirjutas
õp Pille Raudsepp

-> Perepeo teade <-