„Hea, et mets on olemas.
Tule metsa, mine metsa!
Hoia metsa, metsa, metsa!
Et me mets ei saakski otsa,
Et me mets ei läheks metsa!”

Nii kirjutab Ott Arder oma luuletuses „Tule metsa! Mine metsa!”

Ridala Raamatukogu aknalaudadel on kooli keraamikaringi õpilastööde näitus „METS” See on kirev elukeskkond, kus on värve ning erinevaid linde-loomi ja sügisande.

JASPER NIILO!

Võistlusel auhinnatud õpilased (Jasper Niilo vasakult kolmas)Foto: Krista Kumberg

Õnnitleme 14. oktoobril 2021. a toimunud üle-eestilise 4. klasside ettelugemisvõistluse „Ega mets tühi ole” Läänemaa voorus pälvitud ergutusauhinna puhul!

Täname ja õnnitleme ka Jasperi õpetajat, õp Eda Kivimäed!

Palju õnne!

Ettelugemisvõistluse žürii märkis eraldi ära ka Ridala kooli poiste klassikaliselt korrektse härrasmeeste riietuse.

Madis Tammistu ja Jasper Niilo! Aitäh ilusas ja korrektses härrasmeheriietuses meie kooli esindamise eest!

Evald Tellas (1921-2008) allikas: geni.com

Kodanikupäeval, 26. novembril möödub 100 aastat Ridala Põhikooli kauaaegse ja armastatud õpetaja Evald Tellase sünnist.

Ridala Põhikool tähistab oma endise õpetaja sünniaastapäeva piduliku aktusega kooli aulas 26. novembril algusega kell 18.00.

• 17.00 – 18.00 kohvik ja võimalus tutvuda kooli ruumidega, klassidega, õpilaste töödega klassides.
• 18.00 pidulik aktus, esinevad Ridala kooli laululapsed, juhendaja õpetaja Anne Pääsuke.
• Õpetaja Evald Tellasele pühendatud nimelise pargipingi avamine, mis kevadest saab väärilise koha Haapsalu Promenaadil.

Kõik, kes soovivad osaleda õpetaja Evald Tellase pühendusega pargipingi ostmisel, saavad teha ülekande Evald Tellase tütre Helve Kerese poolt selleks otstarbeks avatud pangakontole Swedpangas EE342200221077733202.

Aitäh neile, kes meenutavad meie kooli kauaaegset õpetajat!

allikas: www.clipartkey.com

Eelkooli esimene kokkusaamine toimub 15. oktoobril kell 11.00 4. klassis.

Saame tuttavaks ja teeme üheskoos lõbusaid mängulisi tegevusi.

6. oktoobril toimus Oru kultuurisaalis Läänemaa Aasta Õpetaja ja Täiskasvanuhariduse tunnustamisüritus. Koos olid Läänemaa parimad õpetajad, keda tunnustati tehtud töö eest.

• AASTA HARIDUSTEGU 2021: KERSTI AROV – Ridala Põhikooli õppealajuhataja, Läänemaa õppealajuhatajate töörühma juht 2020. aasta sügisel Haapsalus toimunud XII vabariiklike õppeala­juhatajate koostöö­päevade organiseerimise ja läbi viimise eest. Läänemaa õppeala­juhatajate ühise koostöö sümbioosis viidi läbi haridus­teemalisi töötubasid, kus õppeala­juhatajad said parimaid praktikaid oma tööks ja professionaalseks arenguks.
• LÄÄNEMAA AASTA HUVIALAÕPETAJA 2021: MARGIT MALD – Ridala Põhikooli ja Haapsalu Kunstikooli keraamikaõpetaja Keraamikaõpetaja, kelles on nii loomingulisust kui ka metoodilisust, nii rõõmsat mängulisust kui ka professionaalset kohusetunnet ning kes annab oma väärtusi edasi õpilastele.
• Läänemaa Aasta põhikooli aineõpetaja 2021 nominent: DENIS NAUMOV – Ridala Põhikool, Haapsalu Põhikool ja Risti Kool
• AASTA 2021 ÕPPIJA nominent: VIRGE VÕSU – Ridala Põhikooli sotsiaalpedagoog

Ridala kooliperel on südamest hea meel, et tunnustamist väärisid neli meie kooli õpetajat!

ÕNNITLEME TUNNUSTUSE PUHUL!

Ettevalmistus.

Algas juba möödunud kevadel. Õp. Silma korraldatud joonistuskonkursil selgus neljandate kooliolümpiamängude maskott. Maskoti konkursi võitis Helin Mari Maripuu. Maskotile sai nimeks „Luulu”, autor Laura Allmets.

Olümpiaharidusnädal.

Kui septembris kooli tuldi, algas kiire olümpiahariduslik tegevus. A. Lember organiseeris kunstiringi õpilaste joonistusnäituse olümpiamängudest, H. Tamme raamatukogus saadi tutvuda kõikide olümpiaraamatutega alates 1896 ja ajalehe lugudega „Meie Katrina tee võidule”. Seinastendil oli materjal olümpiamängudest läbi aegade, Eesti olümpia medalistidest ja Tokyo 2020 Eesti sportlaste saavutustest. Kogu info põhjal said õpilased vastata olümpiaviktoriinis antud küsimustele.

Riikide esindamiseks loosis iga klass riigi, kelle lipu värve olümpiavõistlustel kaitsma hakati. Loosida sai nende riikide hulgast, kes varem ei ole meie olümpiamängudest osa võtnud. Kindlate mõõtmetega lipu õmbles iga klass ise. Peale selle valmistas iga klass ka oma riiki tutvustava plakati.

Olümpiahommik.

Tõeline olümpiapidu algas 16. september. Koolipäev algas lauluga „Kooliolümpiamarss”, II klassi omaloomingu luulega ja videoklippidega olümpiast. Seejärel mindi rongkäiguna Panga spordihoonesse, et nautida võimlemiskooli „Kirke” etendust.

Avatseremoonia.

Avamistseremoonia toimus kooli õuel. Avamisel järgiti olümpiamängude protseduuri reegleid. Sportlaste paraadi juhatasid sisse pidulike marsihelide saatel maskotid: kõige noorem Luulu, kõige vanem Joosu ja keskealised Roki ja Floppi. Nende järel marssisid erinevate riikide lipukestega mudilased lasteaiast. Riikidest marssis kõige ees Kreeka, keda esindas I klass. Järgnesid Senegal, Iirimaa, Colombia, Läti, Šeisellid, Island, Maldiivid ja Bahama. Riikide lippe kandsid iga maa edukad sportlased: Rait Hansman, Johanna Eilpuu, Teivin Posti, Eliise Mari Toomemägi, Kertu Lemvald, Johanna Reppo, Mattias Priinits, Endrico Järvesaar ja Gert Sasse. Riikide sisenedes tutvustati iga riigi saavutusi. Kui riigid olid kohale jõudnud, kõlas Eesti hümn. Sissejuhatuses andis lühikese ülevaate olümpiamängude tekkeloost V klassi õpilane Jasper Niilo. Tervitusega alustas kooli direktor Milve Viigand, kooli olümpiakomitee president. President rõhutas, et Eesti Olümpiaakadeemia poolt algatatud ja toetatud kooliolümpiamängude korraldamine on väga hea algatus ja tal on hea meel, et meie kool on üks neist koolidest, kus olümpiamänge korraldatakse. Olümpiamängud kuulutas avatuks Haapsalu abilinnapea Kaja Rootare, kes kutsus üles sportimisest rohkem rõõmu tundma. Olümpialipu kandsid sisse kooli edukamad kergejõustiklased: Erik Ulm (IX), Jass Rosenberg (IV) ja Loore Erit (IV). Nüüd oli järg käes olümpiatõotuste andmisel. IX klassi õpilane Kai Kurisman tõotas sportlaste nimel nendel olümpiamängudel ausalt võistelda ja vilistlane Targo Kokvel tõotas kohtunike nimel nende olümpiamängude reegleid täita. Nüüd ilmus olümpiatuli, mis sütitati „päikesekiirtest Olümposel”. Olümpiatuli saabus moodsal kombel, mootorrattaga Kawazaki z750, mille juhiks Sergo Viil. Mootorrattalt astus maha valges toogas „Kreeka jumalanna” (Ly Märss). Ta soovis olümpialastele, et toogu see tuli rahu ja rõõmu nendele olümpiamängudele ja olümpiarahu jäägu kestma järgmiste mängudeni. Pidulike signaalide saatel süütas olümpiatule meie kooli üks paremaid sportlasi Janeli Eilpuu.

Järgnes kontsert. Kooli vägev lastekoor õp. A. Pääsukese juhendamisel esitas laule spordist ja kooli ilmekad deklamaatorid kandsid ette õpilaste omaloomingulisi luuletusi spordist. Esinesid Martin Oliver Kollom, Helin-Mari Maripuu, Miina Pilvistu ja Keira Liisa Hiiemäe.

Avamine lõppes Kooli olümpiamarsiga. Laul sai loodud esimesteks kooliolümpiamängudeks 2009.a. Sõnade autor õp. T. Kesa ja viisi autor õp. A. Pääsuke.

Spordivõistlused.

Sportlikud lahingud kestsid kaks päeva. Kõik liikumised olid õues, v.a. võrkpall. Esimesel päeval (16. september) heideldi kergejõustiku mitmevõistluse medalite pärast. Võistlusarvestusse läks viis ala (60 m jooks, kaugushüpe, pallivise, kuulitõuge või topispalli heide ja staadionijooks). Igalt alalt saadud kohapunktide summa sai mitmevõistluse lõpptulemuseks. Võisteldi neljas vanusegrupis tüdrukutele, poistel oli viis vanusegruppi. Kergejõustikule vahelduseks prooviti jõudu ja kiirust raskuse vedamisel, vankriratta veeretamisel paaridena ja sumomaadlemises. Sumomaadlus oli täispuhutavates kostüümides, mida rentis „Playcenter” OÜ. Maadlemine pakkus olümpialastele suurt lõbu ja meelelahutust. Liikumisalade vahele mahtus ka viktoriin olümpiamängudest, kus küsimustele pidi igaüks vastama individuaalselt ja kasutada sai abimaterjale.

Teine päev (17. september) oli pallimängude päralt. Iga vanuseastmes oli moodustatud viis 6-7- liikmelist võistkonda, kes kohtusid omavahel kolmes mängus: võrkpall rannapalliga, jalgpall ja korvpall (I-III klass rahvastepall). Kolme mängu kokkuvõttes selgitati võistkondade paremusjärjestus. Pallimängude päev kulges sujuvalt ja plaanipäraselt. Vilistlastest kohtunikud olid tasemel ja võistkondade kaptenid tagasid oma võistkonna koos püsimise.

Pallilahingud olid üsna tasavägised. IV-VI klassi rühmas tuli III ja IV koht selgitada lausa köieveo abil. Peale jäi Loore Eriti võistkond. Pallimängude päev lõppes köieveoga, kus tiimid tehti vabatahtlikult. Köievedu tekitas suurt hasarti ja pallimängudest tekkinud väsimus oli kui käega pühitud.

Lõpetamine.

On suur heameel, et kõikide võistlejate sportlik vaim oli väga hea ja igaüks pingutas vägevalt. Olümpia meeleolu peletas nii mõnegi nohu ning sportimas oli praktiliselt kogu koolipere. Ka ilmataat oli lahke, pakkudes kuiva ja parajalt sooja ilma. Spordialade kohtunikena tegutsenud õpilased said suurepäraselt hakkama. Lõpetamisel autasustati mälestusmedaliga igat osavõtjat. Spordialade medalitega ja EOA diplomiga autasustati kolme paremat. Olümpialipu kandsid välja Janeli Eilpuu (VII-IX T võitja kergejõustikus), Kregor Hammelberg (I-II P võitja kergejõustikus) ja Hanna Marii Erit (I-II T võitja kergejõustikus).

Suur kiitus kõikidele olümpiasportlastele! Olgu ikka meeles see, et tähtis pole võit, tähtis on osavõtt.

Kooliolümpiamängude korraldamist toetas Eesti Olümpiaakadeemia ja Haapsalu linnavalitsus mittetulundustegevuse eelarvest.

Maal elamise päeva programmid Haapsalu piirkonnas

Suur põgenemine oli massiline põgenemine sissetungiva Punaarmee eest Eestist 1944. aasta hilissuvel ja sügisel. Eestist põgenes umbes 80 000 inimest, kellest teel hukkus rohkem kui 5 000.

Põgenemise põhjus oli hirm – Nõukogude okupatsiooniaasta terror oli rahval veel värskelt meeles. Põgenemine algas juba augustis ja saavutas haripunkti 19.–23. septembril.

Mälestustseremoonia suurpõgenemise mälestusmärgi juures

• kell 10.20 – 10.50 kogunemine
• kell 11.00 – Eesti Vabariigi hümn
• kell 11.02 – ühispärja asetamine mälestusmärgile
• kell 11.03 – Kõneleb Eesti Memento Liidu esimees Arnold Aljaste
• kell 11.07 – „Minna ei taha, kuid jääda ei saa – suur põgenemine 1944” infotahvli avamine. Sõna saab Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) aseesimees Iivi Zajedova
• kell 11.12 – infotahvli õnnistamine: Küllike Valk – EELK Lääne abipraost
• kell 11.16 – sõna saab Haapsalu linnapea Urmas Sukles
• kell 11.20 – 12.15 Päeva- ja teemakohane kontsertosa: Puise rannal esineb ansambel „Untsakad”
• kell 12.15 – 13.00 koosviibimise lõpetame maitsva kringli ja kuuma teega.

Organisatsioonid on oodatud sündmusele lippudega, lipud asetame enne sündmuse algust alustele.

Parkimine 200m eemal, parkimist korraldavad parkimiskorraldajad. Kohal (rannal) palume olla hiljemalt 10.50.

Suurpõgenemise mälestuspäev on Eesti kaitselahingute mälestusürituste osa. Veebruaris tähistame kaitselahingute alguse aastapäeva Kirblas, juuli viimasel laupäeval kaitselahingute mälestuspäeva Sinimägedel ja septembris suurpõgenemise mälestuspäeva Puise rannal.

Suurpõgenemise mälestuspäeva korraldavad: Eesti Memento Liit, Eesti Endiste Metsavendade Liit, Läänemaa Vabadusvõitlejate Ühendus. Kaaskorraldajad: KL Lääne maleva Haapsalu malevkond, NKK Lääne ringkond, Eesti Vabadusvõitluse ja Vastupanuliikumise Mälestusliit. Mälestuspäeva juhib Heiki Magnus.

Kevadel õp. P. Silma poolt korraldatud joonistuskonkursil selgus olümpiamängude maskott „Luulu“. Joonistuse autor Helin-Mari Maripuu (VIII klass), Nime autor Laura Allmets (III klass).

Kunstikooli õpilased on joonistanud A. Lemberi juhendamisel toredaid pilte olümpiamängudest.

H. Tamm on Ridala raamatukogus välja pannud olümpiaraamatud.

Korratakse kooli olümpiamarsi laulu, mis valmis 1. olümpiamängudeks 2009.a. Laulu sõnade autoriks Õp. T. Kesa ja viisi tegi õp. A. Pääsuke.  

Kõik klassid valmistavad hoolega oma riike esindama. Valmistatakse riigilippe ja oma riiki tutvustavaid plakateid. Loosimise tulemusena esindavad klassid järgmisi riike:

I – Kreeka, II – Senegal, III – Iirimaa, IV- Colombia, V – Läti, VI – Šeisellid, VII – Island, VIII – Maldiivid, IX – Bahama. Need riigid ei ole varem meie kooli olümpiamängudest osa võtnud.

Ootame ka kohtumist Katrina Lehise ja tema treener Nikolai Novosjoloviga.

Kooliolümpia avamine on 16. september. 8:40 algab suur rongkäik spordihoonesse, kus esinevad L. Puhmi võimlejad. Võimlemine on päris olümpiamängudel olnud üks pikema traditsiooniga ala.

Avamine algab 10.00 kooli esisel väljakul. Süüdatakse olümpiatuli ja heisatakse olümpialipp. Esinevad kooli laululapsed ja  deklamaatorid.

Esimesel päeval on jõukatsumine kergejõustikus ja mõnedes teistes lõbusates liikumistes. Külas on „playcenter“ sumomaadlejad. Teisel päeval on sportmängud, kus igas kooliastmes segavõistkonnad  kohtuvad omavahel.

Kooliolümpiamänge toetab Eesti Olümpiaakadeemia ja Haapsalu linnavalitsus mittetulundustegevuse eelarvest.

Mänge aitavad korraldada õpetajad, kooli töötajad, vilistlased, lapsevanemad ja Panga Noortekeskuse spetsialistid.

Edu ja rõõmu olümpiamängudest!

Projektijuht kooli kehalise kasvatuse õpetaja P. Raudsepp