Märtsikuu oli vanemas rühmas teatrikuu. Näitlesime ise kostüümides, tegime käpiknuku-, näpunuku- ja varjuteatrit.

Lapsed tõid lasteaeda erinevaid kostüüme, millega nad vabal ajal hoolega mängisid. Meil oli siin liikumas haldjaid, printsesse, mereröövleid, luukeresid, mesilasi, jäneseid, siile, hunte, rebaseid, lepatriinusid ja isegi üks Pipi Pikksukk.

Emakeelepäevaks õppisime selgeks näidendi „Siili keedupott“ ja esitasime seda kogu lasteaiaperele.

Käpiknukuteatriks meisterdasime ise pappkarpidest nukud ja mõtlesime väikestes gruppides ise välja  etendused. Kutsusime pealtvaatajateks keskmise ja sõimerühma lapsed. Neile meeldis meie teater hästi.

Varjuteatrit tegime omaenda sõrmede ja kätega ning meisterdasime mõned nukud ka papist. Tore oli mängida videoprojektori valgusvihus või valge lina taga taskulambi valguses.

Näpunukke meisterdasime paberist, õmblesime viltriidest ja voolisime plastiliinist.

Etendust tegime iseendale ja mängisime nende nukkudega ka niisama.

Kõik kostüümid, käpik- ning näpunukud on tänaseks laste kodudesse (tagasi) kolinud ja loodetavasti leiavad ka seal teatritegemiseks kasutust.

Rohkem pilte teatrikuust leiab siit.

Vanema rühma õpetaja Raidi Sannik

Päev enne kevade algust toimus lasteaias lumememme lahkumispidu. Memm lasteaia saali seinal tundis end viimastel päevadel halvasti – nina tilkus, polnud enam jaksu sirgelt seista ja tuju oli ka halb. Ta oli otsustanud meie juurest lahkuda, sest siin olevat tema jaoks liiga soe. Tulime kogu lasteaiaperega kokku, et temaga enne kevade saabumist hüvasti jätta.

Et lumememm end meie hulgas veel viimast korda hästi külmalt tunneks, esinesime talle ja üksteisele kõikide oma talviste laulude ja tantsudega. Tekitasime lumesadu, tegime lumepalle, kelgutasime, tuletasime lumememmele tema noorust meelde ja olime üldse hästi lõbusad. Lumememmel ei hakanud eriti parem. Lõpuks lohutasime teda nii:

PILVENURGAST PÄIKE VILGUB,
LUMEMEMMEL NINA TILGUB.
HELLALT LUMEMEMME PAITAN.
„MEMMEKENE, NUTT EI AITA,
ARU SAAN MA SINU MUREST.
KUID MA LUBAN, SA EI SURE!
KUI NÜÜD JÕKKE LEIAD TEE,
SULAD LIHTSALT KEVADVEEKS.“

(Aime Paeveer)

Ja siis ta lahkuski.

Et me väga ei kurvastaks, jättis ta meile mälestuseks enda ja kõikide teiste talve jooksul ehitatud lumememmede porgandininad ning lubas need ära süüa. Seda me tegimegi.

Lasteaeda võib nüüd kevad saabuda, sest lumememm on lahkunud.

Vanema rühma õpetaja Raidi Sannik

Loodus kõigile on andnud hääle,
Igaühele oma emakeele.

Nädala algul tuli lasteaeda laps oma lemmikraamatuga, tegime neist näituse. Enne aga tutvustas laps oma raamatut ka rühmakaaslastele. Kuna Hanna emakeeleks on hollandi keel, siis tema oli koos vennaga oma raamatu ära tõlkinud. Nüüd sai õpetaja ka seda raamatut lugeda.

14. märtsil tähistasime koos emakeelepäeva.

Keskmise rühma laste käest saime teada, kuidas emakeel meil selgeks saab. Vanem rühm esitas vahva etenduse „Siili keedupott“, mis on eesti autori E. Raua kirjutatud. Kuulasime Lily Vidriku luuletatud luuletust. Lapsed said igaüks öelda talle kõige rohkem meeldiva eestikeelse sõna. Ei  puudunud ka sportlik mäng kopsumahu parandamiseks. Kõige rohkem elevust tekitas aga mõistatuste lahendamine ja tähevõimlemine.

Kui tähed selged, saab ju kirjutamist ja lugemist õppida. Suured ladusidki tähtedest oma nime, nooremad tegid pulkadest tähti ja päris pisikesed esimesi käeharjutusi.

Kõik lapsed said selgeks, et tundes tähti saab õppida lugema ja sellest paremat tegevust pole, sest siis ei hakka kunagi igav.

Pilte toredast üritusest näeb siit.

Keskmise rühma õpetaja Maire Suurkask

↓ Bussi sõiduplaan ↓


Teate väljatrükkimiseks koos sõiduplaaniga palun avage eelnevalt sõiduplaani osa



↑ Sulge ↑

Buss tagasi peo lõppedes, orienteeruvalt kell 20.30.

Ernst Enno 1875-1934

Et tänavune Ernst Enno nimeline etluskonkurss on pühendatud Juhan Liivi 155. sünni-aastapäevale, oli meie kooli emakeelenädal etlusrohke.

Õpilastel tuli esitada üks J. Liivi luuletus ja proosatekst J. Liivi kirjanduspreemia laureaadilt.

• 4.-8. märtsini esineti klassides ja valiti välja parimad, kes pääsesid raamatukoguvooru.
• 12. märts oli see päev, kus range žürii (direktor Milve Viigand, õppealajuhataja Kersti Arov, raamatukogu juhataja Hilja Tamm, 1. klassi õpetaja Eda Kivimäe ning eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tea Kesa) pidi tunnistama, et valiku tegemine ei olnud kerge. Oli mitmeid üllatajaid. Kõiki koolivooru pääsenud etlejaid tunnustati tänukirjaga.

Meie tublimatest tublimad, kes esindavad kooli maakonnavoorus:

• Johanna Reppo, III klass
• Rasmus Ulm, IV klass
• Anni-Mari Maripuu, IV klass
• Reli Rosenberg, VIII klass
• Kätriin Vichterpal, IX klass

ÕNNITLEME!!!

Etlejaid sai kuulata ka emakeelepäevale pühendatud aktusel 14. märtsil. Emakeelepäeva aktusel autasustas direktor konkursi võitjaid aukirja ja pastapliiatsiga, et nad saaks kirjutada ka ühe toreda loo ilusa eesti keele teemal.

28. märtsil toimub Haapsalu Lasteraamatukogus Ernst Enno nimeline etluskonkurss, kus osalevad kõigi Läänemaa üldharidus- ja ametikoolide õpilased. Ka meie tublimad osalevad sellel konkursil oma vanuseklassides. Hoiame neile pöialt!

6. märtsil külastasid meie kooli Läti kirjanik ja kunstnik Martinš Zutis ning Katrin Reinmaa kirjastuset „Päike ja Pilv”. Tegemist on lugemisprojektiga „Meie Väike Raamatukogu”, milles osalevad ka Ridala Põhikooli 1. ja 2. klassi õpilased.

Lapsed olid eelnevalt läbi lugenud Martinš Zutise raamatu „Ärajäänud avastus”. See on põnev lugu ebatavalisest teadlasest. Jutt tekitab hasarti ka ise midagi avastada.

Kirjanik vaatas õpilaste töid raamatu kohta ning õpetas, kuidas teha koomiksit. Seda hakatigi üheskoos tegema. Martinš Zutise koomiks valmis tahvlil, kõigi silme all. Õpilased tegid oma tööd paberitele. Ebatavaline oli see, et pildid ei valminud järjest, vaid autoril oli oma kindel süsteem.

2. klassi õpilased Gordon Erik Kivimäe ja Hannah Marie Walsh jutustasid kaaslastele ja külalistele oma esimese isetehtud koomiksi loo.

Martinš Zutise koomiks kõneles aga robotrebasest, kellest sai pärisrebane. Koomiksi peategelase pakkusid lapsed autorile ise välja.

„Kohtumine oli ääretult põnev, lõbus, lahe, huvitav,” võtsid ürituse kokku 2. klassi õpilased. Nad lisasid, et selliseid toredaid kokkusaamisi võiks veelgi olla.

24. veebruari varahommikul alustas meeskond koosseisus Anna-Kristiina Kokvel, Kristjan Tokko ja Alexandre Valgemäe 9. klassist koos õpetajate Tarmo Jõgise ja Ene Jundasega teekonda Hispaaniasse Betanzosesse, kooli nimega „Nuestra Señora del Carmen”, kus toimus projektisisene õpilasvahetus partnerkoolidega.

Esimene päev algas ringkäiguga koolis ning me osalesime hispaanlaste poolt korraldatud väga südamlikul ja soojal tervituspeol.

Seejärel avanes õpilastel võimalus töötada rühmades Austria, Itaalia ja Hispaania õpilastega, kuulates teiste ning tutvustades enda maa populaarsemaid spordialasid, millest valmisid järgmisel päeval seinalehed ning ülejärgmisel esitlused teistele rühmadele.

Esmaspäeval külastasid delegatsioonid ka Betanzose raekoda ning tutvusime giidi saatel kohaliku ajaloo ja kultuuriga.

Teisipäeval, 26. veebruaril külastasime linna nimega A Coruña, mis on Galicia autonoomse piirkonna A Coruña provintsi pealinnaks.

Toimus linna tutvustav ringkäik ning külastasime muuseumi „Domus”, endise nimega „Casa del Hombre” (Inimese Kodu). See on tervishoiumuuseum, kus on võimalik erinevate meetodite abil saada endast ja inimese põlvnemisest rohkesti teadmisi.

Kuigi õppemängud olid hispaania­keelsed, pakkusid nad tegutsemislusti – meile olid ju abiks Hispaania õpilased ja õpetajad.

Samuti külastasime alates 2009. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvat Heraklese torni, mis on vanimaks töötavaks tuletorniks maailmas ja pärineb Rooma-ajast, umbes aastast 100.

Pärastlõuna veetsime „Marineda City” kaubanduskeskuses, mis on üks suurimaid Euroopas.

Järgmisel päeval jätkus töö rahvusvahelistes rühmades. Igal rühmal tuli arvutiklassis valmistada koomiks, poster või luuletus, teemaks „Aus mäng” (Fair Play). Kasutada võis järgmisi veebirakendusi: Adobe Spark (https://spark.adobe.com), Storybird (https://storybird.com), MakeBeliefs Comics (https://www.makebeliefscomix.com). Tegevust jätkus mitmeks tunniks!

Seejärel toimus koolisaalis loeng „Põhireeglid liikluses”. Esinesid mitmed oma eriala spetsialistid, kes tõid näiteid oma igapäevasest tööst: mis võib juhtuda, miks juhtub, millised võivad olla tagajärjed ja kuidas nendega toime tulla. Kohal viibis ka ratastoolis olev vanahärra, kes rääkis endaga juhtunud õnnetusest.

Õhtupoolikul külastasime Santiago de Compostela katedraali, mis on tähtsaks ristiusu keskuseks ja palverännakute sihtpunktiks ning usutakse olevat püha Jaakobuse, Sebedeuse poja matmispaigaks. Ka Santiago de Compostela vanalinn kuulub 1985. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse ning katedraal on selle olulisim osa.

Foto: Sonia Sartori

Neljapäeval täitus aga kõigi kaasas olnud jalgpallisõprade unistus – meil oli au pealt vaadata Real Club Deportivo de La Coruña (galeegi k: Deportivo da Coruña) meeskonna treeningut ning teha nendega koos pilt. Deportivo klubi meeskond omab Hispaania jalgpalliklubide seas teist kohta.

Loosi teel võitsid jalgpalliklubi T-särgi Austria õpilased.

Veebruarikuu viimasel päeval toimus ka projekti logo hääletusvõistlus, mille võitis Itaalia töörühm. Võitnud logo hakkab ehtima projekti särke.

Reede oli olümpiamängude päev, mis algas Hispaania traditsiooniliste rahvaspordimängude tutvustamisega. Hiljem said kõik meeskonnad neid järele proovida.

Võistlejate aktiivsust pärjati tänukirjadega tubli osalemise eest.

Kuna oli viimane projekti tööpäev selles õpilasvahetuses, siis analüüsiti kohtumist. Kõigil oli võimalus anda oma tagasiside.

2. märtsi varahommikul asusime koduteele. Varasele ajale vaatamata tulid Hispaania sõbrad oma peredega meid lennujaama saatma.

Järgmine õpilasvahetus leiab aset Itaalias 5. – 11. mail.

Seniks aktiivset osalemist meie Erasmus+ projektis!

Päeva paremaks organiseerimiseks palume teatada oma osavõtust hiljemalt 14.03.2019.a.

GSM või aadressil

Ootame Teid kooliga tutvuma ka juhul, kui Teil on mõte panna oma laps mõnda teise kooli.

Kohtumiseni!

Eesti on mu sünnimaa,
kus ma kasvan suureks
siin mu kodu kaunike
isa ema juures.

Selle kena luuletusega alustasime Eesti Vabariigi sünnipäeva tähistamist, luuletuse esitas õpetaja Geili.
Lasteaia saali kogunesid kõik lasteaia lapsed koos õpetajatega, külalisteks olid direktor Milve, õppealajuhataja Kersti ja logopeed Mare.
Peale hümni kuulamist toimus pisike, aga väga pidulik kontsert, kus kõik lapsed said osaleda.
Peale kontserti sai iga lapse endale meisterdada Eesti Vabariigi lipu. Kui pidulik koosviibimine sai läbi suundusime keskmisse rühma, kus algas sünnipäevale kohane tegevus- küpsisetordi tegemine. Kaunistusteks voolisime ise roosid, toormaterjaliks olid draakonikommid. 

Tordid said imemaitsvad ja ilusad.

Rohkem pilte Eestimaa sünnipäeva tähistamisest leiab siit.

Õpetaja Pille Vidrik

Veebruarikuu oli lasteaia vanemas rühmas teaduskuu. Uurisime taimi ja ilma ning tegime põnevaid katseid. Avasime rühmas teaduskeskuse. Seal said väikesed teadlased kasutada erinevaid teadusuuringuteks vajalikke vahendeid – mikroskoopi, luupi, binoklit. Esimesel nädalal uurisime taimi ja nende kasvamiseks vajalikke tingimusi. Panime mulda nartsissisibulad ja kastsime neid. Tänaseks päevaks on neist meilegi üllatuseks välja ilmunud tulbilehed. Saime jälgida ka hüatsindi õidepuhkemist.

Mugulsibulad panime klaasi sisse vette – neile on alla kasvanud tohutud juured, kuid rohelisi sibulapealseid alles ootame.

Uurisime ka erinevaid seemneid – mungoa-, läätse-, kikerherne- ja nisuseemneid. Selgus, et neile tuleb ka niiskes keskkonnas elu sisse. Mungubadele ja läätsedele kasvasid kummalised sabad taha, kikerherned läksid pehmeks, nisust ilmusid välja võrsed. Kuna idud ja võrsed on väga vitamiinirohked, sõime need kõik ära.

Teisel ja kolmandal veebruarinädalal uurisime ilmaga seotud nähtusi.

Seebimullide ja radiaatori abil nägime, et soe õhk liigub ülespoole. 

Õhupallidega tekitasime staatilist elektrit. 

Veetopsi ja paberiga nägime, mida teeb õhurõhk. Ventilaatori abil tekitasime tuult.

Lõpuks meenus meie rühma Rebekale, et toredaid katseid saab teha värviliste kommidega. Ta tõigi lasteaeda neid komme ja viis läbi ka katse. 

Lapsed soovisid veel uurida lund, tuld, linde, puid, liblikaid, loomi, Maad ja inimese nahka.

Rohkem pilte näeb siit.

Vanema rühma õpetaja Raidi Sannik