12. aprillil käisime Tallinnas Kumu kunstimuuseumis. Osalesid Kunstistuudio õpilased teisest kuni neljanda klassini. Kuna paljude jaoks oli tegemist esmakordse kunstimuuseumi külastusega, siis osalesime muuseumiõppe raames toimuval üldtutvustaval õppekäigul „Tere, Kumu!”. See on Kumu kunstimuuseumi arhitektuuri ja näitusekeskkonda tutvustav muuseumitund, mis sobis hästi esmakülastuseks.

Ühisel ringkäigul saime ülevaate ühest Eesti silmapaistvamast muuseumimajast: liftiuste vahelt piilusime maa-alust hoidla- ja transporditasandit ning käisime läbi näituseploki kuni viienda korruse kaasaegse kunsti galeriini välja. Ei jäänud tähelepanuta ka kunst – eri kunstiliike ja ajastuid aitasid avada valitud teosed muuseumi erinevatelt näitustelt. Muuhulgas uurisime, kuidas on valminud traditsiooniline õlimaal või pronksskulptuur, samuti video- ja fototeosed. Koos nähtu üle arutledes ja seoseid luues tekkis külastuse lõpuks ülevaade Kumu hoonest ning seal leiduvast kunstist. Pärast ringkäiku tegime ateljees ka loovtööd.

Muuseumitund toetas ja kinnistas kunstistuudios õpitut. Koolis õpitav ja näitusesaalis kogetav aitab õpilastel luua tervikpilti kunstimaailmast.

1. 8.00 – 8.30
2. 8.40 – 9.05
3. 9.15 – 9.40
4. 9.50 – 10.15
   SÖÖK
5. 10.35 – 11.00
6. 11.10 – 11.35
7. 11.45 – 12.10

8. aprillil toimus Erasmus+ projekti „Fit for School – Fit for Life” raames videokonverents teemal „Kuidas vältida rühiprobleeme”.

Eelnevalt pidid meeskonnad uurima, milliseid rühiprobleeme esineb, kuidas nendega toime tulla ning milliseid harjutusi tehes oleks võimalik neid vältida.

Meie kooli meeskonna harjutusi tutvustasid Helin Mari Maripuu 5. klassist, 6. klassi õpilased Andre Esko ja Otto Valmar Õunas ning 8. klassi tüdrukud Stelli Hedith Siht ja Karmen Lindsalu. Neile olid abiks Kertu Lemvald, Mia Amanda Päevakene, Hannah Marie Walsh ja Kenerth Paes 2. klassist ning Rihanna Kruusman 5. klassist, kes näitasid harjutused ette. Sama tegid ka projektipartnerid Austriast, Itaaliast ja Hispaaniast.

kisspng.com

Eelkooli järgmine kohtumine toimub 12. aprillil Ridala Põhikooli 4. klassis kell 10.55-11.45

Palun võta kaasa värvipliiatsid.

õpetaja Sirje Matsik

Märtsikuu oli vanemas rühmas teatrikuu. Näitlesime ise kostüümides, tegime käpiknuku-, näpunuku- ja varjuteatrit.

Lapsed tõid lasteaeda erinevaid kostüüme, millega nad vabal ajal hoolega mängisid. Meil oli siin liikumas haldjaid, printsesse, mereröövleid, luukeresid, mesilasi, jäneseid, siile, hunte, rebaseid, lepatriinusid ja isegi üks Pipi Pikksukk.

Emakeelepäevaks õppisime selgeks näidendi „Siili keedupott“ ja esitasime seda kogu lasteaiaperele.

Käpiknukuteatriks meisterdasime ise pappkarpidest nukud ja mõtlesime väikestes gruppides ise välja  etendused. Kutsusime pealtvaatajateks keskmise ja sõimerühma lapsed. Neile meeldis meie teater hästi.

Varjuteatrit tegime omaenda sõrmede ja kätega ning meisterdasime mõned nukud ka papist. Tore oli mängida videoprojektori valgusvihus või valge lina taga taskulambi valguses.

Näpunukke meisterdasime paberist, õmblesime viltriidest ja voolisime plastiliinist.

Etendust tegime iseendale ja mängisime nende nukkudega ka niisama.

Kõik kostüümid, käpik- ning näpunukud on tänaseks laste kodudesse (tagasi) kolinud ja loodetavasti leiavad ka seal teatritegemiseks kasutust.

Rohkem pilte teatrikuust leiab siit.

Vanema rühma õpetaja Raidi Sannik

Päev enne kevade algust toimus lasteaias lumememme lahkumispidu. Memm lasteaia saali seinal tundis end viimastel päevadel halvasti – nina tilkus, polnud enam jaksu sirgelt seista ja tuju oli ka halb. Ta oli otsustanud meie juurest lahkuda, sest siin olevat tema jaoks liiga soe. Tulime kogu lasteaiaperega kokku, et temaga enne kevade saabumist hüvasti jätta.

Et lumememm end meie hulgas veel viimast korda hästi külmalt tunneks, esinesime talle ja üksteisele kõikide oma talviste laulude ja tantsudega. Tekitasime lumesadu, tegime lumepalle, kelgutasime, tuletasime lumememmele tema noorust meelde ja olime üldse hästi lõbusad. Lumememmel ei hakanud eriti parem. Lõpuks lohutasime teda nii:

PILVENURGAST PÄIKE VILGUB,
LUMEMEMMEL NINA TILGUB.
HELLALT LUMEMEMME PAITAN.
„MEMMEKENE, NUTT EI AITA,
ARU SAAN MA SINU MUREST.
KUID MA LUBAN, SA EI SURE!
KUI NÜÜD JÕKKE LEIAD TEE,
SULAD LIHTSALT KEVADVEEKS.“

(Aime Paeveer)

Ja siis ta lahkuski.

Et me väga ei kurvastaks, jättis ta meile mälestuseks enda ja kõikide teiste talve jooksul ehitatud lumememmede porgandininad ning lubas need ära süüa. Seda me tegimegi.

Lasteaeda võib nüüd kevad saabuda, sest lumememm on lahkunud.

Vanema rühma õpetaja Raidi Sannik

Loodus kõigile on andnud hääle,
Igaühele oma emakeele.

Nädala algul tuli lasteaeda laps oma lemmikraamatuga, tegime neist näituse. Enne aga tutvustas laps oma raamatut ka rühmakaaslastele. Kuna Hanna emakeeleks on hollandi keel, siis tema oli koos vennaga oma raamatu ära tõlkinud. Nüüd sai õpetaja ka seda raamatut lugeda.

14. märtsil tähistasime koos emakeelepäeva.

Keskmise rühma laste käest saime teada, kuidas emakeel meil selgeks saab. Vanem rühm esitas vahva etenduse „Siili keedupott“, mis on eesti autori E. Raua kirjutatud. Kuulasime Lily Vidriku luuletatud luuletust. Lapsed said igaüks öelda talle kõige rohkem meeldiva eestikeelse sõna. Ei  puudunud ka sportlik mäng kopsumahu parandamiseks. Kõige rohkem elevust tekitas aga mõistatuste lahendamine ja tähevõimlemine.

Kui tähed selged, saab ju kirjutamist ja lugemist õppida. Suured ladusidki tähtedest oma nime, nooremad tegid pulkadest tähti ja päris pisikesed esimesi käeharjutusi.

Kõik lapsed said selgeks, et tundes tähti saab õppida lugema ja sellest paremat tegevust pole, sest siis ei hakka kunagi igav.

Pilte toredast üritusest näeb siit.

Keskmise rühma õpetaja Maire Suurkask

↓ Bussi sõiduplaan ↓


Teate väljatrükkimiseks koos sõiduplaaniga palun avage eelnevalt sõiduplaani osa



↑ Sulge ↑

Buss tagasi peo lõppedes, orienteeruvalt kell 20.30.

Ernst Enno 1875-1934

Et tänavune Ernst Enno nimeline etluskonkurss on pühendatud Juhan Liivi 155. sünni-aastapäevale, oli meie kooli emakeelenädal etlusrohke.

Õpilastel tuli esitada üks J. Liivi luuletus ja proosatekst J. Liivi kirjanduspreemia laureaadilt.

• 4.-8. märtsini esineti klassides ja valiti välja parimad, kes pääsesid raamatukoguvooru.
• 12. märts oli see päev, kus range žürii (direktor Milve Viigand, õppealajuhataja Kersti Arov, raamatukogu juhataja Hilja Tamm, 1. klassi õpetaja Eda Kivimäe ning eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tea Kesa) pidi tunnistama, et valiku tegemine ei olnud kerge. Oli mitmeid üllatajaid. Kõiki koolivooru pääsenud etlejaid tunnustati tänukirjaga.

Meie tublimatest tublimad, kes esindavad kooli maakonnavoorus:

• Johanna Reppo, III klass
• Rasmus Ulm, IV klass
• Anni-Mari Maripuu, IV klass
• Reli Rosenberg, VIII klass
• Kätriin Vichterpal, IX klass

ÕNNITLEME!!!

Etlejaid sai kuulata ka emakeelepäevale pühendatud aktusel 14. märtsil. Emakeelepäeva aktusel autasustas direktor konkursi võitjaid aukirja ja pastapliiatsiga, et nad saaks kirjutada ka ühe toreda loo ilusa eesti keele teemal.

28. märtsil toimub Haapsalu Lasteraamatukogus Ernst Enno nimeline etluskonkurss, kus osalevad kõigi Läänemaa üldharidus- ja ametikoolide õpilased. Ka meie tublimad osalevad sellel konkursil oma vanuseklassides. Hoiame neile pöialt!

6. märtsil külastasid meie kooli Läti kirjanik ja kunstnik Martinš Zutis ning Katrin Reinmaa kirjastuset „Päike ja Pilv”. Tegemist on lugemisprojektiga „Meie Väike Raamatukogu”, milles osalevad ka Ridala Põhikooli 1. ja 2. klassi õpilased.

Lapsed olid eelnevalt läbi lugenud Martinš Zutise raamatu „Ärajäänud avastus”. See on põnev lugu ebatavalisest teadlasest. Jutt tekitab hasarti ka ise midagi avastada.

Kirjanik vaatas õpilaste töid raamatu kohta ning õpetas, kuidas teha koomiksit. Seda hakatigi üheskoos tegema. Martinš Zutise koomiks valmis tahvlil, kõigi silme all. Õpilased tegid oma tööd paberitele. Ebatavaline oli see, et pildid ei valminud järjest, vaid autoril oli oma kindel süsteem.

2. klassi õpilased Gordon Erik Kivimäe ja Hannah Marie Walsh jutustasid kaaslastele ja külalistele oma esimese isetehtud koomiksi loo.

Martinš Zutise koomiks kõneles aga robotrebasest, kellest sai pärisrebane. Koomiksi peategelase pakkusid lapsed autorile ise välja.

„Kohtumine oli ääretult põnev, lõbus, lahe, huvitav,” võtsid ürituse kokku 2. klassi õpilased. Nad lisasid, et selliseid toredaid kokkusaamisi võiks veelgi olla.