Kolmapäeval, 20. detsembril bussid koju kell 12.50

Õpetajatel õppenõukogu kell 13.15

Neljapäev, 21. dets 2017

• 15.30 I – IV klassi jõulupidu
• 18.30 V – IX klassi jõulupidu

Koolitunde ei ole!

Reede, 22. dets 2017

• 15.30 sõimerühma jõulupidu lasteaias
• 16.30 keskmise ja vanema rühma jõulukontsert kooli saalis

Bussiajad selguvad teisipäeval, 19. detsembril

Kätriin Vichterpal (8.klass) saavutas 5. detsembril Läänemaa Lasteraamatukogus toimunud üleriigilise etluskonkursi „Koidulauliku valgel” Läänemaa eelvooru nooremas vanuserühmas I koha! Esitada tuli peast üks Koidula ja üks Paul-Eerik Rummo luuletus või proosakatkend.

Meie õnnitlused Kätriinile ja õpetaja Tea Kesale!

Kätriin Vichterpal esindas 12. detsembril 2017 Läänemaad üleriigilisel etluskonkursil Pärnus. Vaatamata tugevale konkurentsile, esines Kätriin julgelt ja suurepäraselt! Tähtis ei ole võit, vaid osavõtt!

Haridus- ja Teadusministeerium kutsub kõiki 2. kuni 9. klassi õpilasi ja nende lapsevanemaid osalema uuringus “Noored noorsootööst”, mille eesmärgiks on koostada ülevaade 2017. aastal noorsootöö tegevustes osalenud laste ja noorte ning lapsevanemate rahulolust noorte jaoks korraldatavate tegevustega ning selle alusel kavandada noorsootöö edasisi arenguid Eestis ja noorte huvidele vastavate tegevuste rahastamist.

Uuringu raames on ette valmistatud veebiküsimustikud eri vanuses õpilastele ja nende vanematele.

Lapsevanemaid palutakse vajadusel abistada ka oma last või lapsi temale mõeldud küsimustikule vastamisel (nt küsimustiku leidmisel, mõne sõna tähenduse selgitamisel jms)

Küsitluste lingid asuvad aadressil noorteuuring.ut.ee

täpsemalt

Novembrikuus käis lasteaia kollektiiv Lääne-Virumaal häid pedagoogilisi praktikaid omandamas.

Veel pilte albumis

Eesmärgiks seadsime endale külastada erinevaid lasteaedasid, tutvuda nende tegevusega, füüsilise keskkonnaga, saada häid mõtteid ja ideid lasteaiatööks, ühisõppimise käigus saada teadmisi lapsest lähtuvast tegevuskultuurist.

Lasteaial on täita väga tähtis roll – väärtustada last ja tema lapsepõlve. Alushariduse keskmes on laps ja lasteaia tegevuskultuuri aluseks on lapse huvi. Laps ei saa olla teadmiste passiivne vastuvõtja, laps on õppe- ja kasvatusprotsessis aktiivne osaleja, ta on ise looja, ta peab saama oma eakohastele küsimustele ja huvidele vastused ning rakenduse.

Külastasime Võsupere ja Võsu lasteaeda, Võsu kooli. Külastatud lasteaiad olid meiega sarnaselt väikesed. Häid mõtteid saime rühmaruumidest, sealsetest väljapanekutest, vestlustest õpetajatega, lasteaedade üritustest, lasteaia tegevuskultuurist. Heaks võimaluseks oma silmaringi laiendada oli ka väike ringsõit Lahemaa Rahvuspargis, näha oma silmaga ja kuulda infot Palmse, Võsu, Käsmu ja Sagadi kohta.

Teisel ühisõppimise päeval külastasime 11 rühmaga Rakvere Rohuaia lasteaeda. Lasteaed on alles hiljuti renoveeritud ja muudetud maksimaalselt energiasäästlikuks. Lasteaia direktor Ene Nool näitas ja selgitas meile lasteaia ehituslikku poolt, kuidas lasteaiamaja energiasäästlikuks muudeti ning mida hetkel lapsed ja kollektiiv säästlikkuse vallas teha saavad. Vesteldi ka suure lasteaia igapäevastest tegemistest, loodusharidusest, laste eakohaste huvide rakendamisest, vaadati lasteaiamaja üld- ja rühmaruume.

Lasteaiad külastatud, järgnes ühiskoolitus Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledžis. Meie koolitajaks oli Jaana Koger, kes on Tartu eralasteaia Terake vanemõpetaja, Tartu Reggio-klubi eestvedaja, lapsest lähtuva tegevuskultuuri ja projektõppe praktiseerija ja propageerija. Tema sisutihedast ja paljude näidetega illustreeritud koolituselt saime teadmisi lapsest lähtuva tegevuskultuuri rakendamisest lasteaias, kuidas arendada laste loovust, kuidas mängu ja uurimise kaudu arendada last, kuidas suunata last nii, et ta üha enam ja enam tahaks uurida, teada saada, luua uut, osata koostöiselt õppida ja tegutseda.

Meie ühisõppimist toetas Euroopa Sotsiaalfond ja SA Innove.

Lasteaia vanem rühm tegutseb sellel õppeaastal Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva meeleolus. Selle eest, et meie kodumaal hea ja turvaline elada oleks kannavad tublisti hoolt ka Eesti politsei ja päästeamet. Kuna meie rühma paljude poiste unistuseks on täiskasvanuna asuda tööle politseinikena, siis otsustasime politsei endale lasteaeda külla kutsuda. Nad olid lahkesti nõus tulema. Päästeteenistus tahtis aga meile ise külla tulla projekti „Tulest targem“ raames. Meie võtsime nad hea meelega vastu. 

Haapsalu politseijaoskonnast saabusid meie juurde piirkonnapolitseinik Vello Vichterpal ja noorsoopolitseinik Sirje Treiman. Nad rääkisid meile liiklusohutusest, õpetasid turvaliselt üle tee minema, mängisid meiega valgusfoori mängu ja rääkisid ka oma igapäevatööst. Me nägime, et politseinikul oli vööl ka ametirelv ja meil lubati oma käega katsuda päris käeraudu ja teleskoopnuia. Õues näidati meile politseiautot ja lubati ka sinna sisse istuda. Me saime teada, et politseinikud peavad ka palju trenni tegema. Politseinikud kinkisid meile lõvi Leo pildiga värvipliiatsid ja piirivalve laeva pildiga kommi. Politsei on minu sõber – nii kõlas meie lasteaia nädalateema ja igaüks sai sellele päris politseiga kohtudes ka kinnitust.

Politseinädalale järgnes päästenädal. Haapsalu päästekomandost tulid meile külla lausa neli päästjat koos oma uhiuue päästeautoga. Kõigepealt rääkisid päästjad meile tuleohutusest ja sellest, kuidas tulekahju korral käituda. Nad rõhutasid suitsuanduri olemasolu ja selle töökorras olemise tähtsust. Selle kohta andsid nad meile ka toredad värvipildid. Õues tutvustati meile aga tuletõrjuja tööriietust ja päästeauto varustust. Päästjad rääkisid meile ka sellest, et kui kellelgi on soov kunagi päästjaks saada, siis tuleb väga hästi õppida (eriti vajalik on matemaatika) ning palju trenni teha. Muidugi lubati meil ka autosse sisse minna, kuid see oli juba keerulisem, kui politseiautosse ronimine. Autost välja saamiseks vajasime päästjate abi – nii kõrgel olime!

Nii politseinikud kui ka päästjad näitasid meile, kuidas töötavad nende autode vilkurid ja sireenid. Siis pidime küll kõrvu kinni hoidma. Vilkurite ja sireenide töötades sõitsid mõlemad autod meie lasteaiaväravast ka välja. Meie jäime neile järgi lehvitama. 

Aitäh, politseinikud ja päästjad, sest tänu teie tööle on meil Eestimaal turvaline elada! Aitäh, et käisite meil lasteaias külas!

Rohkem pilte näeb siit.

Vanema rühma õpetaja Raidi Sannik

10. novembril oli kooli saal kilkeid täis. Toimus 1.-4. klassi marditrall, mille korraldasid 1. ja 4. klassi õpilased õpetajate Kadri Jürjeri ja Ene Jundase eestvedamisel.

Pärast lõbusat tantsukeerutust, mis aitas marte üles soojendada, et kellegi küüned ei külmetaks ega varbad valutaks, jaotati mardisandid peredeks, et kambas lahendada selle päeva tavade ja kommetega seotud ülesandeid.

Hoolega jälgiti ka, mis sandikestel seljas: välja oli kuulutatud auhind kõige mardilikuma riietuse eest. Auhinnatud said Aveli Reisner ja Hugo Õunaid 3. klassist, Johanna Reppo ja Jaak-Eerik Paesüld 2. klassist, Mia Amanda Päevakene ja Oliver Luide 1. klassist.

Tööriistad

Isadepäeva eel oli lasteaias väga mehine nädal. Toimus tööriistanäitus, kingiralli puutöökoja heaks, masinate näitus ning marditrall isadega. Kogu nädala jooksul said kõik lapsed näitusele tuua oma isa või vanaisa tööriistu. 

Näitus

Nädala lõpuks paisus näitus väga suureks – höövlid, viilid, saed, haamrid, kellud, jootekolbid, mõõdulindid, vaaderpassid, värviprits, mutrivõtmed, kruvikeerajad, klambripüstol, magnet, pintsel, needitangid, masti ronimise rauad ehk „norrakad“, lindude rõngastamise näpitsad, katseklaasid, kruustangid, pitskruvi, pahtlilabidas, oherdi, nurgik, aknaklaasi soone tegija, elektrikaabli puhastaja, kullinokad, leidsid kõik oma koha näitusel. 

Näitust said külastada ka lapsevanemad. Saime väga palju teada erinevates ametitest, mida meie isad ja vanaisad peavad ning töödest, mida erinevate tööriistadega teha saab.

Meie puutöökoja kingirallis oli palju osalejaid ja lasteaiale kingiti väga palju tööriistu ja materjali, mida on vaja ühes puutöökojas. Me oleme nüüd varustatud väikeste saagide (14 tükki), haamrite (3 tk), näpitsate (3 tk), tangide (2 tk), viilide (4 tk), naasklite (1 tk), naelte (loendamatu hulk), kruvide, mõõdulindi, kruvikeeraja, liivapaberi, puitmaterjali ning traadiga. Samuti saime ühe puutöökomplekti. Et me ikka midagi ka nende vahenditega teha oskaksime, saime kingiks ka raamatu „Esimene puutööraamat“. Suured tänud Patriku isale, Madise emale, Jasperi vanaisale, Helena isale, Willemi ja Roberti vanaisale, Emma-Eliise vanaemale ja Kaisa emale tänu kellele saame teha nüüd lasteaias puutööd.

Teisipäeval olid lasteaeda oodatud isad koos oma põnevate masinatega. Lisanna isa tõi meile näha off-roadi ralliauto, Loore pere näitas oma traktorit ning ATV-d ning Liisa-Lote isa näitas oma maasturit koos järelkäruga. Saime ise masinate roolis istuda ja kuulata, mis häält need teevad ning näha, kuidas traktor oma sahka  tõstab. Juhuslikult osalesid meie masinanäitusel ka suur koolibuss ja üks punane roller. Meile sai selgeks, et mahume kogu lasteaiaperega ilusti Liisa-Lote isa auto järelkärusse.

Neljapäeval olid lasteaeda oodatud kõik isad ja vanaisad. 

Marditrall isadega

Kuna oli mardilaupäev, meisterdasime kõik endale mardimaski ning pidasime koos  marditralli – laulsime, tantsisime, mõistatasime mõistatusi, helistasime kurjade vaimude peletamiseks kellukesi, saime mardiisalt hea tervise tarbeks vitsutamist, võtsime vastu põlluõnne ja sõime kommi.