Suur põgenemine oli massiline põgenemine sissetungiva Punaarmee eest Eestist 1944. aasta hilissuvel ja sügisel. Eestist põgenes umbes 80 000 inimest, kellest teel hukkus rohkem kui 5 000.

Põgenemise põhjus oli hirm – Nõukogude okupatsiooniaasta terror oli rahval veel värskelt meeles. Põgenemine algas juba augustis ja saavutas haripunkti 19.–23. septembril.

Mälestustseremoonia suurpõgenemise mälestusmärgi juures

• kell 10.20 – 10.50 kogunemine
• kell 11.00 – Eesti Vabariigi hümn
• kell 11.02 – ühispärja asetamine mälestusmärgile
• kell 11.03 – Kõneleb Eesti Memento Liidu esimees Arnold Aljaste
• kell 11.07 – „Minna ei taha, kuid jääda ei saa – suur põgenemine 1944” infotahvli avamine. Sõna saab Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) aseesimees Iivi Zajedova
• kell 11.12 – infotahvli õnnistamine: Küllike Valk – EELK Lääne abipraost
• kell 11.16 – sõna saab Haapsalu linnapea Urmas Sukles
• kell 11.20 – 12.15 Päeva- ja teemakohane kontsertosa: Puise rannal esineb ansambel „Untsakad”
• kell 12.15 – 13.00 koosviibimise lõpetame maitsva kringli ja kuuma teega.

Organisatsioonid on oodatud sündmusele lippudega, lipud asetame enne sündmuse algust alustele.

Parkimine 200m eemal, parkimist korraldavad parkimiskorraldajad. Kohal (rannal) palume olla hiljemalt 10.50.

Suurpõgenemise mälestuspäev on Eesti kaitselahingute mälestusürituste osa. Veebruaris tähistame kaitselahingute alguse aastapäeva Kirblas, juuli viimasel laupäeval kaitselahingute mälestuspäeva Sinimägedel ja septembris suurpõgenemise mälestuspäeva Puise rannal.

Suurpõgenemise mälestuspäeva korraldavad: Eesti Memento Liit, Eesti Endiste Metsavendade Liit, Läänemaa Vabadusvõitlejate Ühendus. Kaaskorraldajad: KL Lääne maleva Haapsalu malevkond, NKK Lääne ringkond, Eesti Vabadusvõitluse ja Vastupanuliikumise Mälestusliit. Mälestuspäeva juhib Heiki Magnus.