Suur põgenemine oli massiline põgenemine sissetungiva Punaarmee eest Eestist 1944. aasta hilissuvel ja sügisel. Eestist põgenes umbes 80 000 inimest, kellest teel hukkus rohkem kui 5 000 inimest. Põgenemise põhjus oli hirm – Nõukogude okupatsiooniaasta terror oli rahval veel värskelt meeles. Põgenemine algas juba augustis ja saavutas haripunkti 19.–23. septembril.

Organisatsioonid on oodatud sündmusele lippudega, lipud asetame enne sündmuse algust alustele. Parkimine on 400 m eemal, parkimist korraldavad parkimiskorraldajad KL Lääne maleva Haapsalu malevkonnast.

Kohal, suurpõgenemise mälestusmärgi juures palume olla hiljemalt 11.50.

Mälestustseremoonial kõnelevad: Eesti Vabariigi justiitsminister Kalle Laanet, Eesti Memento Liidu esimees Arnold Aljaste, Kaitseliidu Lääne maleva pealik major Kristjan Muld ja Riigikogu liige Urmas Reinsalu. Mälestuspalvuse peab EELK Lääne abipraost Küllike Valk. Kontsertosas esineb ansambel Väliharf. Sündmuse lõpul kõigile soe supp ja soolane ning magus kringel kuuma teega.

Suurpõgenemise mälestuspäev on Eesti kaitselahingute mälestusürituste osa. Veebruaris tähistame kaitselahingute alguse aastapäeva Kirblas, juuli viimasel laupäeval kaitselahingute mälestuspäeva Sinimägedel ja septembris suurpõgenemise mälestuspäeva Puise rannal.

Suurpõgenemise mälestuspäeva korraldavad:

• Eesti Memento Liit,
• Eesti Endiste Metsavendade Liit,
• Kaitseliidu Lääne malev ja
• Naiskodukaitse Lääne ringkond.

Mälestuspäeva juhib Heiki Magnus, tel .

Helitehnik on Siim Pääsuke.

Ürituse ala on eramaal ja jääb Matsalu Rahvuspargi sihtkaitsevööndisse.