Teisipäeval, 10. oktoobril 2023 kell 18.00 – 19.00 Ridala Põhikooli aulas.

1. Tugiteenustest Haapsalu linna koolides ja lasteaedades – Haapsalu Hariduse Tugiteenuste Keskuse juhataja Terje Kurismann
   • Kuidas on korraldatud tugiteenuste pakkumine Haapsalu linnas?
   • Millest sõltub tugiteenuste tulemuslikkus?
2. Rajaleidja teenustest – Haridus- ja Noorteameti Lääne-Eesti büroo juhataja Eda Tenson
   • Kellele on Rajaleidja nõustamine mõeldud?
   • Kuidas nõustamisele pöörduda?
3. Haapsalu Integreeritud Tugiteenused (HIT) – Haapsalu Linnavalitsuse projektijuht Taivi Vesik
   • Ennetamine, märkamine, koostöö

INFOTUNNIS OSALEVAD KA ÕPETAJAD JA KLASSIJUHATAJAD!

Klasside lastevanemate koosolekute kohta info klassijuhatajatelt!

---

---

---

Neljapäeval näitasid oma sportlikku vormi lasteaia keskmise (Tammetõrud) ja vanema rühma lapsed (Vahtraninad). Spordialad nõudsid kiirust, osavust, koordinatsiooni, jõudu, julgust ja taipu. Osa võttis 10 last Vahtraninade rühmast ja seitse last tammetõrude rühmast.

Vahtraninade rühmast olid edukamad: Loora Vidrik ja Robert Truumets – kõige välejalgsemad;  Rosanna Kruusmann ja Henry Kariler – osavad viskamises;  Grete Mari Miller – tugev topispalli heites; Anette Raudsep ja Oskar Hugo Hill– hea koordinatiivne tegevus.  Ka teised Vahtranina sportlased oli väga tublid.

Suur kiitus kõigile Tammetõrude mudilastele, kes  sooritasid kõik tegevused õigesti ja kiiresti.

Aitäh kohtunikele: Mia Amanda Päevakene, Hannah Marie Walsh, Kertu Lemvald, Lisette Kliss, Lily Vidrik, Marten Jõeleht ja Oliver Luide. Spordipäeva fotograaf Jasper Niilo.

Pilte näeb siit. 

---

õpetaja Pille Raudsepp

Algklasside Olümpial võisteldi võistkondlikult pendelteatejooksus (5 poissi ja 5 tüdrukut) ning individuaalselt kaugushüppes, palliviskes ja 400 m jooksus. Ridala põhikooli väiksed spordilapsed olid väga edukad. I klasside teatejooksus saadi viie kooli hulgas II koht. Võistkonnas olid Kregor Hammelberg, Rait Hansman, Mikk-Mattias Olgo, Riko Koppe, Rico Selgis, Hanna Haitjema, Kristiina-Liisa Kuslap, Loora Vidrik, Roosi-Marie Rink ja Grete Mari Miller. I klassis tüdrukute nappuse tõttu, olid võistkonnas ka lasteaia vanema rühma lapsed. II klasside teatejooksus saadi nelja kooli hulgas III koht. Võistkonnas jooksid Reio Niilo, Willem Jaan Witkamp, Robert Enno Witkamp, Sander Erik, Marko Raudsepp, Johanna Eilpuu, Hanna Marii Erit, Mia Loreen Janson, Eleorete Almet ja Helena Nukki. III klass meil teatejooksus ei võistelnud, sest klassi õpilaste arv ei anna kümmet välja. Individuaalaladelt saadud medalite üle said rõõmu ja uhkust tunda Johanna Eilpuu, Eleorete Almet, Hanna Haitjema, Kristiina-Liisa Kuslap ja Eleonore Almet. Suur kiitus kõigile õpilastele ja kehalise kasvatuse õpetajale Sirje Matsikule.

---

õpetaja Pille Raudsepp

Meie tegusas lasteaias õpime igapäev midagi, nii ka juhtus ühel ilusal reedel tuli külla meile,
Vahtarninadele ja Tametõrudele, „Elektrijänes“, kes tuli kohale Tallinnast meie lastele elektrist ja elektriohutusest rääkima.

Saime teada, et telefonide laadimine öösel on väga ohtlik ja kindlasti ei tohi seda teha padja all. Õpetlik ja meeldejääv oli kindlasti õppemäng koos elektrijänesega, kus tuli ohutult eemalduda maha kukkunud elektrikaablist. Lastele jagati ka kingitusi ja töövihikuid, mida oli väga tore koos täita.

Meie oma küla kirjanik Heli Reichardt käis lasteaias oma ilusaid ja lõbusaid lasteraamatuid esitlemas.

Haapsalu linna koolieelikute kevadpäev toimus sel aastal meie lasteaia õuel. Lapsi oli palju ja tegevust jagus kõigile. Lapsed said kingituseks ilusad sussikotid. Lastele abiks ja toeks olid maskotid: Joosu, Roki, Floppi, Luulu ja  Sõber Karu.

Kas lasteaias on elu ka öösel??? Sellele saime meie vastuse, sest  me otsustasime ööbida lasteaias. Ööelu on ikka palju toredam, kui päeval, oli trilli-tralli ja üllatusi. Toimus pidžaamadisko ja üllatuseks tuli külla suur Sõber Karu, kes lastega koos tantsis ja mängis.
Hommikusöögiks küpsetas meile Meliisa isa pannkooke millede  peale määrisime Loora ema tehtud moosi. Aitäh kõigile, kes meid toetasid ja aitasid.

---

Rohkem pilte nendest toredatest üritustest näeb siit ja siit

õpetaja Pille Vidrik

Koolide avatuna hoidmisel on väga tähtis võimalikult kõrge koolipere vaktsineerituse tase. Laste vaktsineerimise teemadel on lapsevanematel ja ka lastel endil erinevaid kõhklusi ja küsimusi ning sageli vajatakse enne vaktsineerimisotsuse tegemist täiendavat nõustamist.

Lapsevanemad saavad oma küsimustele vastused ning põhjaliku ülevaate laste vaktsineerimisest koroonaviiruse vastu 1. detsembril kl 16-17 infotunnis, mis toimub veebiseminari vormis.

Vaktsineerimisest räägivad ning küsimustele vastavad perearstid Marje Oona, Piret Rospu ja Triin Perkson ning lastearst Eda Tamm.

Veebiseminar jääb ka järelvaadatavaks. Detsembris on kavas ka venekeelne infotund.

Lisainfo ja veebiülekanne on leitavad Facebookist.

---

Vaktsineerimisinfo:

Seisuga 29. november 2021 on kehtiv COVID-tõend Ridala Põhikooli koolis ja lasteaias:

• töötajatest 88,64%, tõhustusdoosi on saanud 47,73%;
• 12-aastastest ja vanematest õpilastest 32,81%;
• alla 12-aastastest õpilastest 6,25%;
• alates 6-aastastest lasteaialastest 0%.

Vaktsineerima minna on võimalik kõigil vähemalt 12-aastastel lastel. (isegi juhul kui puudub lapsevanema või seadusliku esindaja nõusolek)

Haapsalus võib vaktsineerimise võimaluse kohta küsida enda perearstilt või minna vaktsineerima vaktsineerimispunktides, mille kohta täpsem jooksev info on Eesti ametlikul vaktsineerimisinfo lehel vaktsineeri.ee.

Ettevalmistus.

Algas juba möödunud kevadel. Õp. Silma korraldatud joonistuskonkursil selgus neljandate kooliolümpiamängude maskott. Maskoti konkursi võitis Helin Mari Maripuu. Maskotile sai nimeks „Luulu”, autor Laura Allmets.

Olümpiaharidusnädal.

Kui septembris kooli tuldi, algas kiire olümpiahariduslik tegevus. A. Lember organiseeris kunstiringi õpilaste joonistusnäituse olümpiamängudest, H. Tamme raamatukogus saadi tutvuda kõikide olümpiaraamatutega alates 1896 ja ajalehe lugudega „Meie Katrina tee võidule”. Seinastendil oli materjal olümpiamängudest läbi aegade, Eesti olümpia medalistidest ja Tokyo 2020 Eesti sportlaste saavutustest. Kogu info põhjal said õpilased vastata olümpiaviktoriinis antud küsimustele.

Riikide esindamiseks loosis iga klass riigi, kelle lipu värve olümpiavõistlustel kaitsma hakati. Loosida sai nende riikide hulgast, kes varem ei ole meie olümpiamängudest osa võtnud. Kindlate mõõtmetega lipu õmbles iga klass ise. Peale selle valmistas iga klass ka oma riiki tutvustava plakati.

Olümpiahommik.

Tõeline olümpiapidu algas 16. september. Koolipäev algas lauluga „Kooliolümpiamarss”, II klassi omaloomingu luulega ja videoklippidega olümpiast. Seejärel mindi rongkäiguna Panga spordihoonesse, et nautida võimlemiskooli „Kirke” etendust.

Avatseremoonia.

Avamistseremoonia toimus kooli õuel. Avamisel järgiti olümpiamängude protseduuri reegleid. Sportlaste paraadi juhatasid sisse pidulike marsihelide saatel maskotid: kõige noorem Luulu, kõige vanem Joosu ja keskealised Roki ja Floppi. Nende järel marssisid erinevate riikide lipukestega mudilased lasteaiast. Riikidest marssis kõige ees Kreeka, keda esindas I klass. Järgnesid Senegal, Iirimaa, Colombia, Läti, Šeisellid, Island, Maldiivid ja Bahama. Riikide lippe kandsid iga maa edukad sportlased: Rait Hansman, Johanna Eilpuu, Teivin Posti, Eliise Mari Toomemägi, Kertu Lemvald, Johanna Reppo, Mattias Priinits, Endrico Järvesaar ja Gert Sasse. Riikide sisenedes tutvustati iga riigi saavutusi. Kui riigid olid kohale jõudnud, kõlas Eesti hümn. Sissejuhatuses andis lühikese ülevaate olümpiamängude tekkeloost V klassi õpilane Jasper Niilo. Tervitusega alustas kooli direktor Milve Viigand, kooli olümpiakomitee president. President rõhutas, et Eesti Olümpiaakadeemia poolt algatatud ja toetatud kooliolümpiamängude korraldamine on väga hea algatus ja tal on hea meel, et meie kool on üks neist koolidest, kus olümpiamänge korraldatakse. Olümpiamängud kuulutas avatuks Haapsalu abilinnapea Kaja Rootare, kes kutsus üles sportimisest rohkem rõõmu tundma. Olümpialipu kandsid sisse kooli edukamad kergejõustiklased: Erik Ulm (IX), Jass Rosenberg (IV) ja Loore Erit (IV). Nüüd oli järg käes olümpiatõotuste andmisel. IX klassi õpilane Kai Kurisman tõotas sportlaste nimel nendel olümpiamängudel ausalt võistelda ja vilistlane Targo Kokvel tõotas kohtunike nimel nende olümpiamängude reegleid täita. Nüüd ilmus olümpiatuli, mis sütitati „päikesekiirtest Olümposel”. Olümpiatuli saabus moodsal kombel, mootorrattaga Kawazaki z750, mille juhiks Sergo Viil. Mootorrattalt astus maha valges toogas „Kreeka jumalanna” (Ly Märss). Ta soovis olümpialastele, et toogu see tuli rahu ja rõõmu nendele olümpiamängudele ja olümpiarahu jäägu kestma järgmiste mängudeni. Pidulike signaalide saatel süütas olümpiatule meie kooli üks paremaid sportlasi Janeli Eilpuu.

Järgnes kontsert. Kooli vägev lastekoor õp. A. Pääsukese juhendamisel esitas laule spordist ja kooli ilmekad deklamaatorid kandsid ette õpilaste omaloomingulisi luuletusi spordist. Esinesid Martin Oliver Kollom, Helin-Mari Maripuu, Miina Pilvistu ja Keira Liisa Hiiemäe.

Avamine lõppes Kooli olümpiamarsiga. Laul sai loodud esimesteks kooliolümpiamängudeks 2009.a. Sõnade autor õp. T. Kesa ja viisi autor õp. A. Pääsuke.

Spordivõistlused.

Sportlikud lahingud kestsid kaks päeva. Kõik liikumised olid õues, v.a. võrkpall. Esimesel päeval (16. september) heideldi kergejõustiku mitmevõistluse medalite pärast. Võistlusarvestusse läks viis ala (60 m jooks, kaugushüpe, pallivise, kuulitõuge või topispalli heide ja staadionijooks). Igalt alalt saadud kohapunktide summa sai mitmevõistluse lõpptulemuseks. Võisteldi neljas vanusegrupis tüdrukutele, poistel oli viis vanusegruppi. Kergejõustikule vahelduseks prooviti jõudu ja kiirust raskuse vedamisel, vankriratta veeretamisel paaridena ja sumomaadlemises. Sumomaadlus oli täispuhutavates kostüümides, mida rentis „Playcenter” OÜ. Maadlemine pakkus olümpialastele suurt lõbu ja meelelahutust. Liikumisalade vahele mahtus ka viktoriin olümpiamängudest, kus küsimustele pidi igaüks vastama individuaalselt ja kasutada sai abimaterjale.

Teine päev (17. september) oli pallimängude päralt. Iga vanuseastmes oli moodustatud viis 6-7- liikmelist võistkonda, kes kohtusid omavahel kolmes mängus: võrkpall rannapalliga, jalgpall ja korvpall (I-III klass rahvastepall). Kolme mängu kokkuvõttes selgitati võistkondade paremusjärjestus. Pallimängude päev kulges sujuvalt ja plaanipäraselt. Vilistlastest kohtunikud olid tasemel ja võistkondade kaptenid tagasid oma võistkonna koos püsimise.

Pallilahingud olid üsna tasavägised. IV-VI klassi rühmas tuli III ja IV koht selgitada lausa köieveo abil. Peale jäi Loore Eriti võistkond. Pallimängude päev lõppes köieveoga, kus tiimid tehti vabatahtlikult. Köievedu tekitas suurt hasarti ja pallimängudest tekkinud väsimus oli kui käega pühitud.

Lõpetamine.

On suur heameel, et kõikide võistlejate sportlik vaim oli väga hea ja igaüks pingutas vägevalt. Olümpia meeleolu peletas nii mõnegi nohu ning sportimas oli praktiliselt kogu koolipere. Ka ilmataat oli lahke, pakkudes kuiva ja parajalt sooja ilma. Spordialade kohtunikena tegutsenud õpilased said suurepäraselt hakkama. Lõpetamisel autasustati mälestusmedaliga igat osavõtjat. Spordialade medalitega ja EOA diplomiga autasustati kolme paremat. Olümpialipu kandsid välja Janeli Eilpuu (VII-IX T võitja kergejõustikus), Kregor Hammelberg (I-II P võitja kergejõustikus) ja Hanna Marii Erit (I-II T võitja kergejõustikus).

Suur kiitus kõikidele olümpiasportlastele! Olgu ikka meeles see, et tähtis pole võit, tähtis on osavõtt.

Kooliolümpiamängude korraldamist toetas Eesti Olümpiaakadeemia ja Haapsalu linnavalitsus mittetulundustegevuse eelarvest.

Jätka lugemist…

---

Ridala Põhikoolis on juba traditsiooniks saanud iga-aastased projektireisid, mida toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). 2021. aastal oli toetussummaks 2100 eurot.

Sel kevadel külastas lasteaia Vahtraninade rühm Silma Õpikoda, kus läbiti õppeprogramm „Aastaajad”. Lapsed said teadmisi kevade tunnustustest, kevadisest metsast, lilledest, teistest taimedest. Sai teha rühmatööd, otsida sobivaid taimi, täita töölehte. Boonusena said lapsed vaadelda ja toita Silma Õpikojas elevaid kanu, lambaid ja kitsi.

1.-2. klassi õpilased käisid samuti Silma Õpikojas. Nende programm kandis nime „Kalamaimud ja puruvanad”. Vee-elustiku uurimine oli väga põnev ning põnevust lisas mikroskoopidega töö.

3.-4. klassi reisisiht viis Nõva RMK Peraküla külastus­keskusesse. Nemad tutvusid vanavanemate tarkus­tega loodu­sest, said teadmisi ilmavaatlusest, ilma ja meie igapäevaelu seostest, taimede kasutamisest. Matkamine Peraküla radadel oli igati mõnus.

5.-6. klassi õpilased külastasid Silma õpikoja giidi juhtimisel Marimetsa raba ja said juurde teadmisi kaitsealustest taime- ja loomaliikidest, rabast, rabataimedest, veekogudest, loomadest. Matk oli väga põnev ja emotsiooniderikas, sest ega ju iga­päevaselt rappa ei satu.

7.-9. klassi noored sõitsid Lahemaale, et uudistada Eesti põhjarannikut. Esmalt sõideti Oandu RMK külastuskeskusesse, kus tutvuti sealsete eksponaatidega. Kuulati ning uuriti, kuidas endistel aegadel metsatöid tehti, vaadati näitusi kivimitest, mineraalidest ja kuidas seemnest kasvab puu. Edasi mindi koos matkajuhiga koprarajale matkale. Rajal olnud rändrahn kutsus noori kohe selle otsa ronima. Matka lõpuks jõuti Altja kalurikülla. Seal rääkis giid kalapüügist, kalurikülast ja rannarahva tegemistest enne ja praegu. Külastati ka Oandu lähedal asuvat Sagadi mõisakompleksi ning sealset metsamuuseumit. Tagasiteel koju põigati läbi ka Rakvere linnast ning uudistati kaunist Rakvere Vallimäge.

Keskkonnainvesteeringute Keskus on meie koolile eraldanud ka 2022. aasta kevadeks loodushariduse õppeprogrammide läbiviimiseks raha. Järgmisel õppeaastal ootavad meid ees sellised õppeprogrammid: Vahtraninade rühm ja 1. klass sõidavad Hiiumaale Palade RMK külastuskeskusesse. Lasteaiarühm läbib programmi „Katsed veega väiksematele loodushuvilistele” ja 1. klass uurib kivide kirjut maailma. 2.-5. klass külastavad Energia avastuskeskust Tallinnas.

6.-7. klassil on plaanis retk Hiiumaa looduses ning 8.-9. klassi õpilased suunduvad samuti üle mere uudistama Aegna saart.

---