Kevadine loovtööde kaitsmine

Juba kuuendat korda leidis Ridala Põhikoolis aset 8. klassi loovtööde kaitsmine. Seekord kaitses oma loovtööd 13 õpilast. Loovtöö eest pannakse hinne, mis läheb 8. klassi õpilase klassitunnistusele ning põhikooli lõputunnistusele kirjutatakse kaitstud töö teema. Töid hindas komisjon, kuhu kuulusid direktor Milve Viigand, õppealajuhataja Kersti Arov, õpetaja Sirli Niilo ning õpilasesinduse juht Targo Kokvel. Eelnevalt olid töid retsenseerinud Kersti Arov ja Sirli Niilo.

Selleaastased tööd olid väga huvitavad. Töid tehti kunstiõpetusest, käsitööst, töö- ja tehnoloogiaõpetusest, bioloogiast, kirjandusest, kehalisest kasvatusest, arvutiõpetusest.

Kätriin Vichterpalil, Epp Emili Sauel, Hertrudis Kõvaskil ja Kättriin Pärksonil valmisid väga suuremahulised maalid, kollaažid ja rõivamoe joonistused. Kunstitööd olid väljas näitusel Haapsalu lasteraamatukogus ja koolis. Kunstitööd on niivõrd head, justkui professionaalide tehtud. Seetõttu antigi tööde autoritele soovitus kunstiõpinguid jätkata ja valida kunstialane eriala või rõivamoodide joonistuste komplekti kasutada õppetöös näitmaterjalina.

Heleen Sandviki töö koos fotonäitusega hispaania kuulsast arhitektist Antoni Gaudist ja tema imepärastest töödest oli väga hariv ja silmaringi laiendav ning tekitas soovi koheselt Barcelonasse seda erilist arhitektuuri vaatama sõita.

Imetlust väärisid Kärolin Raudsepa ja Gerda Riibaku väga hästi teostatud kaltsuvaibad ning Kristjan Tokko ratastega tanki mudel.

Sonja Lotta Veski töö käsitles Vana-Kreeka jumalate Zeusi, Poseidoni ja Hadese elu ning tegevust. Töö oli väga põhjalik ning esitlus andis kuulajatele palju uusi teadmisi kreeka mütoloogiast. Samamoodi laiendas silmaringi Kärt Hansmani töö, mis rääkis Austraalia loomastikust. Paljud loomad on meile võõrad ja seetõttu jälgiti Kärdi esitlust hoolega, et ammutada uut informatsiooni.

Spordivaldkonnast oli valminud kaks tööd. Anna-Kristiina Kokvel tutvustas laskesuusatamist ning Põhjamaade tuntumaid laskesuusatajaid ja Loore Roos oli läbi viinud I kooliastmele teatevõistlused, millest ta rääkis, näitas fotosid ja analüüsis võistluste korraldamist.

Janno Reppo uuris, milliseid nutiseadmeid ja mis eesmärgil kasutatakse Ridala Põhikooli õpilaste ja õpetajate hulgas kõige enam. Uurimuses osales 81 õpilast ja 11 õpetajat. Saime teada, et kõige rohkem omatakse nutitelefone, edasi tulevad arvutid ja tahvelarvutid. Nutitelefone kasutatakse iga päev, keskmiselt 1-3 tundi päevas. Kõige enam kasutavad õpilased nutiseadmeid mängimiseks, õpetajad aga tööks ning uudiste ja teabe lugemiseks. Kõige rohkem omatakse e-kooli kontosid, sellele järgneb Facebook. I – III klassi õpilaste peredes on keskmiselt 1-3 nutiseadet, IV – IX klassi õpilaste peredes 7-10 ja õpetajate peredes 4-6 nutiseadet.

Suur tänu kõigile loovtöö kaitsjatele väga heade tööde, esitluste ja kaitsmise eest!

Aitäh juhendajad-õpetajad Tea Kesa, Aime Koit, Annely Lember, Piret Silm, Sirje Korpe, Pille Raudsepp, Rein Peek!

7. klassil, kes loovtööde kaitsmist jälgis, on nüüd aeg hakata atra seadma ja oma järgmise aasta töödele mõtlema.

Üle mitme aasta pidasime emadepäeva väljaspool oma maja. Nimelt Puises, Nina talus, kuhu meid kutsus Lenne ja Meliisa ema Raili. Hea kodune õhkkond oli.

Foto: Evelyn Targamaa

Lapsed tulid laulma ja tantsima emmede juurest, mõned isegi nende sülest. Saime teada, mida tähendab vanasõna “Olen see, mida söön”.

Arvan, et kõige oodatum oli aga paadisõit, mida lahke pererahvas soovijatele korraldas. Igaüks sai toreda elamuse. Kui algul oligi nii mõnelgi väike hirm, siis lõpuks hakkas täitsa meeldima.

Pilte näeb siit.

Mõned videod meeleolukast üritusest:

Vanem rühm – Põdramaja (rahvatants)

Vanem rühm – Laps ei kasva suureks ühe päevaga

Minu Tantsukool – Rongisõit

Keskmine rühm – Hiiretips

Suur, suur tänu lahkele pererahvale meid kutsumast!

Keskmise rühma õpetaja Maire Suurkask

I  klassi õpilased olid elevil, kui said kutse mereohutuskoolitusel osalemiseks. Tekkis palju küsimusi, millele mindigi Puise sadamasse vastuseid otsima.

Foto: Joel Tammet (Facebook)

Koolituse viis läbi perekond Tammet. Õpilastele jagati asjalikke selgitusi ning praktilisi näpunäiteid, kuidas merega silmitsi seistes ohutult toime tulla.

I klassi õpilane Kenerth Paes võttis selle toreda päeva kokku järgmiselt: „Me õppisime, millised ohud võivad olla mere ääres. Saime teada, kuidas  päästevesti selga panna ja kui oluline on seda merele minnes kanda. Nüüd tean, milline on üks hea ja töökorras päästevest. Oskan sõbralegi nõu anda ja  teda aidata, kui vaja.

Mulle meeldis ka see, et sain ise uppujale päästerõngast visata. Ja muidugi paadisõit! Ma arvan, et niimoodi mere ääres olles, kõike oma silmaga nähes ja oma käega läbi tehes, õpibki merega sõbraks saamist kõige paremini.“

1. klassi pilte näeb siit.

Ene Jundas
klassijuhataja

II klassi õpilased kordasid eelmisel aastal õpitut: kuidas päästevesti selga panna, mida teha, kui keegi on vees hädas, mis järjekorras tegutseda. Kui see kõik meelde tuli, sätiti selga päästevestid. Kuigi teoorias on see lihtne, ei läinud praktikas kõik nii ladusalt. Lõpuks said vestid selga ja suunduti paadi poole, et merele minna. Sõit oli väga emotsionaalne. Tuul tuhises kõrvus, vesi pritsis ja pidi kõvasti kinni hoidma, et vette ei kukuks.

Äkki märkasid õpilased vees abivajaja oranži vesti. Mindi talle appi. Kui abivajaja oli päästetud, siis kukkus kogemata üks reisija vette.

Foto: Joel Tammet (Facebook)

Õppuse juhendaja Joel Tammet näitas, kuidas teda uuesti paati aidata.

Samas selgitas ka seda, et paadiga merele minnes peab alati enne vette hüppamist mõtlema, kuidas uuesti paati saada. See on keerulisem, kui paistab.

2. klassi pilte näeb siit.

Aime Koit
klassijuhataja

Kevadised mereohutuskoolitused Puises on saanud juba toredaks traditsiooniks. Õpilased saavad eelolevaks rannahooajaks teadmised käitumisest veekogu ääres ja vees. Kellel algteadmised juba olemas, need kinnistavad neid ja saavad juude uusi tarkusi ning praktilise kogemuse kellegi veest päästmiseks. Kordamine on tarkuse ema!

Ridala Põhikooli õpilaste ja õpetajate poolt suur aitäh perekond Tammetile fantastilise ja väga vajaliku koolituse eest!

Milve Viigand
direktor

Meie, keskmise rühma lapsed õppisid mitu uut sõna, kuna külas käisid MTÜ „Loov Noor”- Anu Aljaste-Sits ja Asüküla Seltsist -Imbi Sildaru, koos robotitega. Saime teada, kuidas jagatakse käsklusi, ehk programmeeritakse roboteid, et robotid teeksid seda, mida meie tahame.

Nägime ka kuidas puhastatakse robotite mälu, ehk kalibreeritakse.

Lapsed said ise jagada käsklusi ja hiljem ka joonistada rada, mida mööda sõitsid väikesed robotid. Õppisime ka koode joonistama, kuidas väike robot muutus „turborobotiks” ja „tigurobotiks”.

Suur aitäh Imbile ja Anule väga hariva ja tegusa hommikupooliku eest.

Rohkem pilte albumis.

Õpetaja Pille.

Reedel, 25. mail lähevad lapsed proovi koolibussiga. Tagasi peale proovide lõppu orienteeruvalt 15:30

Kultuurimaja juurest

Veekeskus → Ridala mägi → Parila veski → Jõõdre → Vätse → Haeska → Käpla teeots → Panga → Sinalepa → Kiideva → Puise → Käpla → Topu

Laupäeval, 26. mail 4.-5. klassi tantsurühm

4.-5. klassi tantsurühm: Võta kaasa Puhtad ja triigitud rahvariided (pluus, seelik/püksid, vest, põlvikud/sukkpüksid, mustad tennised) ja veepudel. Riietu ilmale vastavalt!

Laupäeval, 26. mail 3. klassi tantsurühm

3.klassi tantsurühm:

Kodus selga panna:
TÜDRUKUTEL rahvariideseelik, vöö ja jalanõud
POISTEL rahvariide püksid, vest, jalanõud

RIIDEPUUL võta kaasa puhas triigitud rahvariidepluus + valged sukapüksid/põlvikud.

Võta kaasa ka veepudel! Riietu ilmale vastavalt!

Laupäeval pärast tantsupidu buss koju kell 18.00

Rohkem pilte albumis

11. mai õhtu Ridala Põhikooli aulas oli täis kevadetunnet ja kaunist muusikat. Toimus solistide konkurss ja kõik ilusad laulud olid pühendatud meie armsatele emadele ning vanaemadele.

Kuna kestab „Eesti 100” sünnipäeva-aasta, siis solistid pidid esitama kõik laulud eesti keeles. Õhtut juhtis ja luges vahetekste emakeeleõpetaja Tea Kesa.

Konkursil hindas soliste kaks žüriid. Suurde žüriisse kuulusid Haapsalu Linna Algkooli muusikaõpetaja Kirsti Tammeniit, Haapsalu Linnavalitsuse lastehoolekande spetsialist Kaasi Almers, Ridala Põhikooli õppealajuhataja Kersti Arov, majandusjuhataja Rein Peek, lasteaia muusikaõpetaja Raidi Sannik ja lapsevanem Miranda Klaij.

Õpilaste žürii tööst võtsid osa Targo Kokvel, Epp Emili Saue, Karl-Erik Õunas, Mathias Targamaa ja Erik Ulm.

Kõik esinenud solistid olid ääretult tublid ja pakkusid muusikalist elamust. Lauljaid juhendanud ning klaveril saatnud õpetaja Anne Pääsuke oli ära teinud tohutult suure ja tänuväärse töö.

Žürii hindas soliste järgmiselt:

Kevadiselt rõõmsat laululusti kõigile!

Lasteaialapsed käisid loodusõppereisil RMK Nõva külastuskeskuses ning Peraküla metsas ja rannas

4. mail sõitsid lasteaia keskmise ja vanema rühma lapsed loodusõppereisile Perakülla. Külastati RMK Nõva külastuskeskust ja matkati Peraküla metsas ning rannas.

Rohkem pilte albumis

RMK Nõva külastuskeskusesse pääsemiseks tuli kõigil rähnikujulise koputiga kaks korda koputada, alles siis lubas rähn majja siseneda. Külastuskeskuses tutvustati meile looduskaamerate tööd. Sai piiluda kotka ja toonekure pessa, uudistada hülgete elupaika ning metsloomade elu.

Looduskeskuse väljapanekud pakkusid lastele väga suurt huvi. Kõige põnevamaks pidasid lapsed seda, et sai loomanahkasid paitada, vaadata tõtt loomatopistega ja uurida usse, roomajaid, mardikaid. Palju uusi teadmisi sai puude ja liivade kohta. Külastuskeskuses oli mitmeid õppemänge, mida Ridala lapsed ka hoolega mängisid.

Looduskeskuse väljapanekud uuritud, asusime matkarajale, et järgi uurida metsarahva kevadised toimetused. Saime teada, kuidas on metsarahvas talve üle elanud, millised on kevade märgid metsas. Matkajuhid rääkisid nii põnevalt metsast – puude elujõust, võlumetsa heast energiast. Mõtlemisainet pakkus, kumb saab ilma teiseta paremini hakkama, kas loodus inimeseta või inimene looduseta. Jõudsime järeldusele, et inimene ilma looduseta hakkama ei saa. Saime näha päkapikkude batuuti, milleks osutus kõigi rõõmsaks üllatuseks sammal. Lahendasime mõistatusi ja kuulasime lugusid metsarahva elust, nuusutasime taimi. Nägime, kus kunagi oli meri, mis nüüdseks ajaks palju taganenud. Suur oli laste rõõm, kui olime jõudnud Peraküla randa. Ilus liivarand, tuul, kohisev ja lainetav meri, kauge silmapiir.

Enne koduteele asumist pidasime õues lõunapausi, millega kaasnesid õpetused, kuidas loodust puhtana hoida.

Loodusõppepäevalt saime palju teadmisi ja tohutult kevadist energiat.

Õppereisi toetas Keskoonnainvesteeringute Keskus.

Esimene vili! Foto: Ene Jundas

Kui Räpina Aianduskool kutsus lapsi osalema taimekasvatusprojektis „Kurgisõbrad”, otsustasid ka meie kooli 1. klassi õpilased sellega liituda. Aianduskooli töörühm saatis meile 3 hariliku kurgi ja 3 mehhiko pisimeloni seemet. Seemned panime mulda sõbrapäeval 14. veebruaril. Järgnes põnev ootus, mille käigus uurisime, kuidas ja kui kiiresti kasvavad harilik kurk ja kare pisimelon. Kuuest seemnest hakkas kasvama kaks kurgi- ja üks melonitaim.

Väikesed kurgisõbrad on saanud juba maitsta oma töö vilju: on valminud kaks kurki.

pildi originaali autor: Jüppsche (Wikimedia)

Eelkooli viies kohtumine toimub 18. mail Ridala Põhikooli 4. klassis kell 10.55 – 11.40.