Ettevalmistus.
Algas juba möödunud kevadel. Õp. Silma korraldatud joonistuskonkursil selgus neljandate kooliolümpiamängude maskott. Maskoti konkursi võitis Helin Mari Maripuu. Maskotile sai nimeks „Luulu”, autor Laura Allmets.
Olümpiaharidusnädal.
Kui septembris kooli tuldi, algas kiire olümpiahariduslik tegevus. A. Lember organiseeris kunstiringi õpilaste joonistusnäituse olümpiamängudest, H. Tamme raamatukogus saadi tutvuda kõikide olümpiaraamatutega alates 1896 ja ajalehe lugudega „Meie Katrina tee võidule”. Seinastendil oli materjal olümpiamängudest läbi aegade, Eesti olümpia medalistidest ja Tokyo 2020 Eesti sportlaste saavutustest. Kogu info põhjal said õpilased vastata olümpiaviktoriinis antud küsimustele.
Riikide esindamiseks loosis iga klass riigi, kelle lipu värve olümpiavõistlustel kaitsma hakati. Loosida sai nende riikide hulgast, kes varem ei ole meie olümpiamängudest osa võtnud. Kindlate mõõtmetega lipu õmbles iga klass ise. Peale selle valmistas iga klass ka oma riiki tutvustava plakati.
Olümpiahommik.
Tõeline olümpiapidu algas 16. september. Koolipäev algas lauluga „Kooliolümpiamarss”, II klassi omaloomingu luulega ja videoklippidega olümpiast. Seejärel mindi rongkäiguna Panga spordihoonesse, et nautida võimlemiskooli „Kirke” etendust.
Avatseremoonia.
Avamistseremoonia toimus kooli õuel. Avamisel järgiti olümpiamängude protseduuri reegleid. Sportlaste paraadi juhatasid sisse pidulike marsihelide saatel maskotid: kõige noorem Luulu, kõige vanem Joosu ja keskealised Roki ja Floppi. Nende järel marssisid erinevate riikide lipukestega mudilased lasteaiast. Riikidest marssis kõige ees Kreeka, keda esindas I klass. Järgnesid Senegal, Iirimaa, Colombia, Läti, Šeisellid, Island, Maldiivid ja Bahama. Riikide lippe kandsid iga maa edukad sportlased: Rait Hansman, Johanna Eilpuu, Teivin Posti, Eliise Mari Toomemägi, Kertu Lemvald, Johanna Reppo, Mattias Priinits, Endrico Järvesaar ja Gert Sasse. Riikide sisenedes tutvustati iga riigi saavutusi. Kui riigid olid kohale jõudnud, kõlas Eesti hümn. Sissejuhatuses andis lühikese ülevaate olümpiamängude tekkeloost V klassi õpilane Jasper Niilo. Tervitusega alustas kooli direktor Milve Viigand, kooli olümpiakomitee president. President rõhutas, et Eesti Olümpiaakadeemia poolt algatatud ja toetatud kooliolümpiamängude korraldamine on väga hea algatus ja tal on hea meel, et meie kool on üks neist koolidest, kus olümpiamänge korraldatakse. Olümpiamängud kuulutas avatuks Haapsalu abilinnapea Kaja Rootare, kes kutsus üles sportimisest rohkem rõõmu tundma. Olümpialipu kandsid sisse kooli edukamad kergejõustiklased: Erik Ulm (IX), Jass Rosenberg (IV) ja Loore Erit (IV). Nüüd oli järg käes olümpiatõotuste andmisel. IX klassi õpilane Kai Kurisman tõotas sportlaste nimel nendel olümpiamängudel ausalt võistelda ja vilistlane Targo Kokvel tõotas kohtunike nimel nende olümpiamängude reegleid täita. Nüüd ilmus olümpiatuli, mis sütitati „päikesekiirtest Olümposel”. Olümpiatuli saabus moodsal kombel, mootorrattaga Kawazaki z750, mille juhiks Sergo Viil. Mootorrattalt astus maha valges toogas „Kreeka jumalanna” (Ly Märss). Ta soovis olümpialastele, et toogu see tuli rahu ja rõõmu nendele olümpiamängudele ja olümpiarahu jäägu kestma järgmiste mängudeni. Pidulike signaalide saatel süütas olümpiatule meie kooli üks paremaid sportlasi Janeli Eilpuu.
Järgnes kontsert. Kooli vägev lastekoor õp. A. Pääsukese juhendamisel esitas laule spordist ja kooli ilmekad deklamaatorid kandsid ette õpilaste omaloomingulisi luuletusi spordist. Esinesid Martin Oliver Kollom, Helin-Mari Maripuu, Miina Pilvistu ja Keira Liisa Hiiemäe.
Avamine lõppes Kooli olümpiamarsiga. Laul sai loodud esimesteks kooliolümpiamängudeks 2009.a. Sõnade autor õp. T. Kesa ja viisi autor õp. A. Pääsuke.
Spordivõistlused.
Sportlikud lahingud kestsid kaks päeva. Kõik liikumised olid õues, v.a. võrkpall. Esimesel päeval (16. september) heideldi kergejõustiku mitmevõistluse medalite pärast. Võistlusarvestusse läks viis ala (60 m jooks, kaugushüpe, pallivise, kuulitõuge või topispalli heide ja staadionijooks). Igalt alalt saadud kohapunktide summa sai mitmevõistluse lõpptulemuseks. Võisteldi neljas vanusegrupis tüdrukutele, poistel oli viis vanusegruppi. Kergejõustikule vahelduseks prooviti jõudu ja kiirust raskuse vedamisel, vankriratta veeretamisel paaridena ja sumomaadlemises. Sumomaadlus oli täispuhutavates kostüümides, mida rentis „Playcenter” OÜ. Maadlemine pakkus olümpialastele suurt lõbu ja meelelahutust. Liikumisalade vahele mahtus ka viktoriin olümpiamängudest, kus küsimustele pidi igaüks vastama individuaalselt ja kasutada sai abimaterjale.
Teine päev (17. september) oli pallimängude päralt. Iga vanuseastmes oli moodustatud viis 6-7- liikmelist võistkonda, kes kohtusid omavahel kolmes mängus: võrkpall rannapalliga, jalgpall ja korvpall (I-III klass rahvastepall). Kolme mängu kokkuvõttes selgitati võistkondade paremusjärjestus. Pallimängude päev kulges sujuvalt ja plaanipäraselt. Vilistlastest kohtunikud olid tasemel ja võistkondade kaptenid tagasid oma võistkonna koos püsimise.
Pallilahingud olid üsna tasavägised. IV-VI klassi rühmas tuli III ja IV koht selgitada lausa köieveo abil. Peale jäi Loore Eriti võistkond. Pallimängude päev lõppes köieveoga, kus tiimid tehti vabatahtlikult. Köievedu tekitas suurt hasarti ja pallimängudest tekkinud väsimus oli kui käega pühitud.
Lõpetamine.
On suur heameel, et kõikide võistlejate sportlik vaim oli väga hea ja igaüks pingutas vägevalt. Olümpia meeleolu peletas nii mõnegi nohu ning sportimas oli praktiliselt kogu koolipere. Ka ilmataat oli lahke, pakkudes kuiva ja parajalt sooja ilma. Spordialade kohtunikena tegutsenud õpilased said suurepäraselt hakkama. Lõpetamisel autasustati mälestusmedaliga igat osavõtjat. Spordialade medalitega ja EOA diplomiga autasustati kolme paremat. Olümpialipu kandsid välja Janeli Eilpuu (VII-IX T võitja kergejõustikus), Kregor Hammelberg (I-II P võitja kergejõustikus) ja Hanna Marii Erit (I-II T võitja kergejõustikus).
Suur kiitus kõikidele olümpiasportlastele! Olgu ikka meeles see, et tähtis pole võit, tähtis on osavõtt.
Kooliolümpiamängude korraldamist toetas Eesti Olümpiaakadeemia ja Haapsalu linnavalitsus mittetulundustegevuse eelarvest.
Jätka lugemist…
Pildialbum
Kiusamisest vaba lasteaed
Beebikool "PISIKE"
